Uurimismissioon Marsile stardib 2016. aastal
Viis teaduslikku aparaati valiti välja 19 ettepaneku seast ning nende hulgas on kolm erinevat infrapunadetektorit, mis hakkavad Marsi atmosfäärist otsima seal väikest kontsentratsiooni omavaid molekulaarseid koostisosi, samuti tolmu ja veeauru.
Missiooni kavandavad teadlased on eriti huvitatud Marsi atmosfääris sisalduva metaani kaardistamisest. “Metaanisisalduse kaardistamine lubab meil uurida edasi küsimust, kas Marss on elav planeet, ja kui ei, siis kas on võimalik, et see tulevikus nii on?” selgitab David Southwood, ESA teaduse ja robot-eksploratsiooni osakonna juhataja.
Esmakordselt avastati gaasi olemasolu Marsi atmosfääris 2003. aastal ESA Mars Expressi missiooni raames, misjärel kinnitasid informatsiooni NASA teadlased. Marsi metaan pakub eriti suurt huvi eksobioloogidele, sest tegelikult peaks metaan päikesekiirguse tõttu hävinema. Suures koguses leiduv metaan võib seega vihjata faktile, et metaani toodavad elusorganismid planeedi pinnal, just nii nagu Maalgi.
ExoMarsi kosmosesõiduk hakkab tiirlema 400 kilomeetri kõrgusel Marsi pinnast ning sellel saab samuti olema kõrgekvaliteedilisi 3D pilte tegev kaamera, mida saab huviäratavate paikade pildistamiseks fokusseerida. Viiendaks instrumendiks on lainurk objektiiviga laial valguslainete skaalas töötav kaamera, mis teeb pilte tervest Marsist ning juhib ülejäänud nelja seadme toimimist.
ExoMarsil on kaaslaseks ka pisike ESA poolt valmistatav maandumisseade, mis planeedi pinnale viiakse. Maandur pidi esialgselt sisaldama vahendeid viimaks läbi geofüüsikalisi ja atmosfäärilisi katseid, kuid rahaprobleemid sundisid ESA-t oma plaane ümber mõtlema. Uute plaanide kohaselt on maandur kõigest piiratud seadmete arvuga instrument, mis hakkab edastama informatsiooni maandumise kohta ExoMarsi 2018. aastal aset leidva teise missiooni jaoks.
