Uurijad avastasid puhtjuhuslikult kiilanemisvastase ravimi!

 (35)
Uurijad avastasid puhtjuhuslikult kiilanemisvastase ravimi!
AFP/Scanpix

Seda, et stress pole tegur mitte ainult juuste hallinemise, vaid ka väljalangemise juures, teati juba ammu. Aastate vältel on turule tulnud mitmeid juuksekasvu taastamise vahendeid šarlatanide imeeliksiiridest tõeliste medikamentideni nagu minoksidiil. Kuid ka kõige paremad neist pole osutunud eriti tõhusaks.

Nüüd tuleb välja, et California Los Angelese ülikooli ja USA sõjaveteranide ameti teadlaste juhitud töörühm, mis uuris, kuidas stress seedeelundkonna tööd mõjutab, võib olla leidnud keemilise ühendi, mis juuste väljalangemisega seostatud stressihormooni tööd pärssides paneb karvad uuesti kasvama — ja teinud seda täiesti kogemata, vahendab Science Daily.

Juhuslikult sündinud avastust kirjeldab veebižurnaalis PLoS ONE ilmunud artikkel.

“Meie tulemused näitavad, et lühiajaline ravi selle ühendiga põhjustab kroonilises stressiseisundis mutanthiirtel karvade rabavalt ulatuslikku ja pikaajalist tagasikasvu,” kommenteeris California Los Angelese ülikooli seedeelundkonna haiguste osakonna meditsiini abiprofessor ning uurimuse vastutav autor Million Mulugeta. “See võib teha võimalikuks inimeste juuste väljalangemise ravi uusi, stressihormoonide retseptorite moduleerimisel rajanevaid meetodeid, eriti kui kiilanemine on tingitud kroonilisest stressist ja vananemisest.”

Uurimisrühma, mis algselt tegeles aju ja soolkonna vaheliste interaktsioonide uurimisega, kuulusid lisaks Mulugetale Lixin Wang, Noah Craft ja Yvette Taché California Los Angelese ülikoolist; Jean Rivier ja Catherine Rivier Californias La Jollas tegutsevast Jonas Salki nimelisest bioloogiauuringute instituudist ning Mary Stenzel-Poore Oregoni tervishoiu- ja teadusülikoolist.

Seotud lood:

Oma katsetes kasutasid uurijad geneetiliselt kortikotropiini nõristusteguriks ehk CRF-iks (ingl corticotrophin-releasing factor) nimetatavat stressihormooni üle tootma muundatud hiiri. Vananedes kaotavad sellised hiired ohtralt karvu; viimaks nende seljad kiilanevad, mistõttu torkavad nad modifitseerimata liigikaaslaste seas oma välimusega silma. Salki instituudi uurijad olid välja töötanud keemilise ühendi, peptiidi nimega astressiin-B, ning kirjeldanud selle pärssivat mõju CRF-i toimimisele. Stenzel-Poore oli hiiri CRF-i üle tootma muundades konstrueerinud kroonilise stressi loommudeli.

California Los Angelese ülikooli ja sõjaveteranide ameti uurijad süstisid astressiin-B-d kiilastesse hiirtesse eesmärgiga jälgida, kuidas selle CRF-i pärssiv toime mõjutab seedeelundkonna tööd. Esimesel ühekordsel süstil mõju ei täheldatud, mistõttu jätkasid teadlased astressiini süstimist viie päeva vältel, et anda peptiidile kindlam võimalus CRF-i retseptoreid blokeerida. Seejärel mõõtsid teadlased režiimi pärssivat mõju stressitekkelisele käärsooleärritusele ning paigutasid loomad tagasi karvaste suguvendade sekka.

Kolm kuud hiljem pöördusid uurijad järgmiste seedeelundkonnauuringute sooritamiseks hiirte juurde tagasi ning pidid üllatusega nentima, et ei suuda neid enam modifitseerimata hiirtest eristada. Süste saanud hiirte varem kiilastel selgadel oli karvkate taastunud.

“Karvakasvanud hiirte identifikatsioonikoode analüüsides leidsime, et peptiid astressiin-B oli tõepoolest tinginud kiilastel hiirtel märkimisväärse karvakasvu,” ütles Mulugeta. “Järgnevad uuringud kinnitasid seda ühemõtteliselt.”

Erilist tähelepanu äratas uurijais ravi lühike kestus. Vaid üks süst päevas viie järjestikuse päeva jooksul tagas kuni neli kuud kestva toime.

“Arvestades, et hiired ei ela reeglina üle kahe aasta, on see suhteliselt pikk periood,” osutas Mulugeta.

Seni on toimet täheldatud ainult hiirtel. Kas sama mõju avaldub ka inimestel, saame teada tulevikus, märkisid uurijad, kes ravisid kiilaid hiiri ka ainult minoksidiiliga, mille tulemusel ilmnes katseloomadel õrn karvakasv, nagu inimestelgi. See annab lootust, et astressiin-B-st võib abi olla ka inimeste juuste tagasikasvatamisel. Igatahes on teada, et inimese nahas leidub nii stressihormooni CRF, selle retseptoreid kui muid peptiide, mis nende tööd moduleerivad.

California Los Angelese ülikool ja Salki instituut on esitanud patenditaotluse peptiini astressiin-B kasutamisele karvade tagasikasvatamise eesmärgil.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!