2004. aasta jaanuaris leidis NASA kosmoseaparaat Stardust komeedi Wild 2 sabast sügaval Päikesesüsteemi sisemuses, umbes 390 miljonit kilomeetrit Maast eemal, mikroskoopilise koguse glütsiini, vahendab Reuters.

Kaks aastat hiljem jõudsid aerogeeliks nimetatava ülikoheva materjaliga vooderdatud väikesesse mahutisse kogutud gaasi- ja tolmuproovid Maale, mille orbiidil mahuti eraldus kosmosesõidukist ja maandus langevarju abil Utah’ osariigi kõrbepiirkonda.

Usutavasti sisaldavad sellised komeedid nagu astronoom Paul Wildi järgi nime saanud Wild 2 hästi säilinud materjaliteri Päikesesüsteemi miljardite aastate tagusest sünniperioodist, mis omakorda võivad peita vihjeid Päikese ja planeetide moodustumise kohta.

Glütsiini, 20-st valkudes leiduvast aminohappest Maal kõige tavalisema tuvastamisest teatati juba mullu, kuid antud ühendi maavälise päritolu tõestamine võttis aega.

“Me ei saanud olla täiesti kindlad, et tegu polnud kosmoseaparaadi tootmise või käitlemise käigus ladestunud ainega,” ütleb NASA Goddardi kosmoselennukeskuse astrobioloog ja uusima, Ameerika keemialiidu aastakoosolekul esitletud ning peatselt ajakirjas Meteoritics and Planetary Science ilmuva uurimuse juhtiv autor Jamie Elsila.

“Aminohappeid oleme varem kohanud meteoriitides, kuid nüüd leiti seda esmakordselt komeedist,” ütleb Elsila.

Aminohapete ahelad moodustavad põimudes valgumolekule igal pool kehakarvadest kuni ensüümideni, mis juhivad elusorganismide keemilisi reaktsioone. Teadlased on aga ammu pead murdnud selle üle, kas need keerulised orgaanilised ühendid pärinevad Maalt või kosmosest.

Uusimad leiud kinnitavad arvamust, et muiste võisid meie planeedile ja mujale eluseemne — mujal kosmoses tärganud elu tooraine — kanda maavälised kehad nagu meteoriidid ja komeedid.

“Glütsiini avastamine komeedist toetab ideed, et kosmoses leidub elu elementaarseid ehitustelliseid ning kinnitab argumenti, et elu võib kosmoses esineda pigem tihti kui harva,” ütleb uurimust osaliselt rahastanud NASA astrobioloogia instituudi juhataja Carl Pilcher.

Glütsiini ja muidki aminohappeid on varem leitud mitmetest meteoriitidest. Neist kuulsaim on 1969. aastal Austraaliasse Murchisoni linna lähistele maandunud taevakivi.