Uued tehnoloogiad annavad tulevikusõdureile supervõimed
USA sõjaväe Tulevikusõdalase Initsiatiivi (ingl Future Soldier Initiative) projekt on Massachusettsi osariigis Natickis tegutseva USA sõjaväe uurimislabori viimatine ajurünnak teemal, mida võiksid sõdurid võtta lahingusse kaasa homme-üehomme. Kontseptsioon rõhutab eriti vaimse soorituse võimendamist, vahendab Live Science.
Mõistuse kiirendamine
Üks kaheldava väärtusega viis, kuidas teadus ja tehnoloogia võiksid sõjas edemust pakkuda, on mõistuse tööd parendavad ained või proteesid sõduri keha või aju jaoks, pakub initsiatiiv välja. Need võivad sõduri sooritust tõsiselt parendada ja olla lahingus määratuks eeliseks, märkis initsiatiiv, kuid nõuaks sõjaväelt maadlemist väga tõsiste ja keeruliste eetiliste küsimustega.
Sõduritele võib edastada informatsiooni laiendatud tegelikkuse (ingl augmented reality) süsteemide kaudu, mis ülestavad andmeid vaateväljale, ja virtuaaltegelikkuse-süsteemide kaudu, mis kaasavad kasutaja arvutiga matkitud keskkondadesse.
Pea- või randmekuvarite ning teabekinnaste toel võivad sõdurid lahingutandri kaugemaid piirkondi andurite kaudu seirata, juhtida häälkäskude või viibetega roboteid ning läbida vajalike kriitiliste oskuste alaseid koolitusi täpselt siis ja seal, kui ja kus vaja.
Info ülekülluse haldamiseks võib igale sõdurile anda paariliseks personaalse aruka agendi — võitluskaaslase, millele initsiatiivi raames on antud nimeks “digisemu” (ingl digital buddy).
Taolised programmid saaksid andmeid sõeluda ja juhtida sõduri tähelepanu elutähtsatele üksikasjadele, pakkuda mälu värskendavaid meeldetuletusi, seirata järelejäänud laskemoona ja muu varustuse määra ja esitada automaatseid täiendusnõudeid, suhelda teiste digisemudega, et sõdureid tõhusamateks rühmadeks koondada, ning isegi kohaneda sõduri iseloomu, tugevuste ja nõrkustega.
Tuleviku sõjaskafandrid
Sõduri alakehale sobitatud tehislik välisluustik ehk eksoskelett võib talle anda üliinimliku jõu ja vastupidavuse. Personaalsetele karakteristikutele kohaldatud “seljas kantavad robotid” võivad vaevata tarida raskeid relvi, turviseid ja kilpe või tööriistu takistuste läbilõikamiseks otsimis- ja päästeoperatsioonide ajal.
Taoliseid eksoskelette konstrueerivad võistu kaks töörühma, millest ühte rahastab ettevõte Raytheon, teist Lockheed Martin.
Kehaturvise hulka võib kuuluda süsinik-nanotorudest või muudest meetrimiljondiku mastaabis täppiskonstrueeritud materjalidest rõngassärk. Taoline turvis oleks paindlik ja pakuks kaitset plahvatuste mõjude eest nagu šrapnellid, jäsemete kaotamine ja põletused, aga ka lõikehaavade ja püssikuulide eest.
Tuleviku sõjakiivrisse ei pruugi mahtuda mitte ainult audiovisuaaltehnika ja raadiosaatja-vastuvõtja, vaid ka andurid ajutegevuse seiramiseks. Koos muude organismi tegevusel — pulsil, vedelikutasemel jne — silma peal hoidvate seadmetega võivad need aidata väejuhtidel seirata sõdurite vaimset ja füüsilist seisundit ning otsustada, kui sobiv keegi mingiks ülesandeks on, või kas on vaja meditsiinilist või psühholoogilist sekkumist.
Kiivrile võiksid olla lisatud ka näotuvastus-süsteemid, millest oleks kasu kontrollpunktides või sihtmärkide valimisel, ning automaattõlke-süsteemid võiksid aidata sõdureil mõista mitte ainult kõneldud keelt, vaid ka mitteverbaalseid märke. Läbipaistev visiir võiks samuti olla sulandatud süsnik-nanotorude maatriksiga, mis aitaks absorbeerida pimestavaid laserrünnakuid. Samuti võiksid kiivrisse mahtuda laseri tulekaugusmõõdik, infrapuna-sihtmärkide valgustaja, globaalne positsioneerimisseade ja kaardid.
Samas vaimus jätkates võiksid tuleviku vormiriided olla mikroobidevastased, kaitsta plahvatuste, leekide ja putukahammustuste eest, hoiatada toksiinide eest ja neid neutraliseerida, teatud piirini ise puhastuda, mitte ainult haavu aistida, vaid neid ka mingil moel ravida, ning sisaldada tehnoloogiaid nagu piesoelektrilised tekstiili sisse ehitatud akud ja elektrit juhtivad kiud, mis aitaksid tekitada, talletada ja rakendada elektrienergiat ning võiksid toimida ka sidevõrkudena. Kui sõduritel juhtub olema liiga palav või jahe, võiks nende varustusse kuuluda ka vähe voolu nõudvad kerged kliimakontrolli-süsteemid.
Kogu varustuse toiteks piisaks väikesest generaatorist, mis oskaks muuta vedelkütust hääletult elektriks, mille varust jätkuks mitmeks päevaks.
Ebakindel tulevik
Paraku ei ütle initsiatiiviga tegelev keskus, millal, kui üldse, taolised ideed tegelikus sõjategevuses rakendust võiksid leida.
Kontseptsiooni esialgne nimetus oli Initstiatiiv Tulevikusõdur 2030 (ingl Future Soldier 2030 Initiative), mis annab mõista, et kahekümne aasta pärast võiksidki sõdalased umbes taolised välja näha. Mullu detsembris loobuti aga aastaarvu kasutamisest projekti nimes.
