Uudne vereanalüüs tuvastab vähktõbe isegi neli aastat enne haigustunnuste ilmnemist

 (34)
Uudne vereanalüüs tuvastab vähktõbe isegi neli aastat enne haigustunnuste ilmnemist
Vereproov (Foto: Pixabay / Belova59)

Rahvusvaheline töörühm suutis vereanalüüsi alusel diagnoosida vähktõbe kaua enne sümptomite avaldumist peaaegu kõigil inimestel, kellelt analüüsid võeti ja kel hiljem tekkis vähktõbi.

Teadlased on pikki aastaid püüdnud välja töötada ideaalset vähi diagnoosimise testi, mis suudaks pahaloomulisust tuvastada enne, kui kasvajarakud levima hakkavad, kuna see võimaldaks alustada ravi võimalikult vara ja ravi võiks seetõttu olla oluliselt tõhusam.

Teadusajakirjas Nature Communications kajastatud uus meetod on samm sellele eesmärgile lähemale.

„Me näitasime, et inimeste veres ilmnesid märgid vähist kuni neli aastat enne haiglasse pöördumist,“ kinnitas California San Diego ülikooli bioinsener ja uurimuse kaasautor Kun Zhang. „Midagi sellist pole kunagi varem saavutatud.“

Varasemad püüded vähki varakult tuvastavat vereanalüüsi välja töötada on enamasti hõlmanud vereproovide kogumist inimestelt, kellel on haigus juba diagnoositud. Seejärel on uurijad üritanud neist proovidest leida pahaloomulisi kasvajarakke, mida enamasti tehakse geenimutatsioonide, DNA metülatsiooni (DNA-s toimunud keemiliste muutuste) või spetsiifiliste verevalkude tuvastamise kaudu.

Zhangi töörühm seevastu kogus esimese sammuna katsealustelt vereanalüüse juba enne vähiga seonduvate haigustunnuste avaldumist. 2007. aastal alustasid nad rohkem kui 123 000 hea tervise juures katsealuse värbamist Hiinas Taizhous, kellele seejärel tehti kord aastas põhjalik arstlik läbivaatus.

Seotud lood:

Neilt katsealustelt kogutud rohkem kui 1,6 miljoni vereanalüüsi talletamiseks tuli ehitada spetsiaalne ladu. Järgmise kümne aasta jooksul ilmnes mõni vähktõbi u tuhandel katsealusel.

Zhang ja tema kolleegid keskendusid viit kõige sagedamini esinevat vähitüüpi — mao, söögitoru, pärasoole, kopsu ja maksa pahaloomulisi kasvajaid — tuvastava analüüsi väljatöötamisele.

Analüüs nimetusega PanSeer tuvastab selliseid metülatsioonimustreid, milles DNA-le lisandub geneetilist aktiivsust moduleerivaid keemilisi rühmi. Varasemad uuringud on näidanud, et ebanormaalne metülatsioon võib anda märku mitmesugustest vähitüüpidest, sh kõhunäärme- ja käärsoolevähist.

Uut tüüpi analüüsi raames eraldatakse vereproovist DNA ja mõõdetakse DNA metülatsiooni määra 500 piirkonnas, millel on varem tuvastatud kõige tugevam seos vähktõbede avaldumisega. Masinõppe-algoritm koostab analüüsi tulemuste alusel skoori, mis näitab, kui tõenäoline on proovi andja haigestumine vähki.

Uurijad analüüsisid vereproove 191 katsealuselt, kellel viimaks ilmnes vähktõbi, kõrvutades neid sama suure hulga proovidega tervetelt katsealustelt. Nii suudeti tuvastada vähki kuni neli aastat enne sümptomite ilmnemist ligikaudu 90-protsendise tõenäosusega; seejuures oli valepositiivsete tulemuste määr 5%.

Enne, kui testi saab hakata inimeste ravis rakendama, peab tulemusi siiski sõltumatult kinnitama teine uurimisrühm teise katsealuste-valimi peal.

Teadusasutuse University College London günekoloogilise onkoloogia professor Usha Menon, kes ise uurimuses ei osalenud, kommenteeris, et Zhangi töörühma meetod kujutab endast tõhusat eeltesti lähtepunkti määramiseks — elementaarset esimest sammu teel laia spektriga vähidiagnoosi-meetodi laialdase juurutamise poole.

Tõenäoliselt hakatakse sellist analüüsi kõigepealt kasutama riskirühmadel ja see eeldab teise analüüside kaskaadi väljatöötamist, mis võimaldaks arstidel täpselt määrata spetsiifilisi vähktõve-tüüpe ja sõeluda välja valepositiivsed tulemused.

Washingtoni ülikooli arstiteaduskonna molekulaarpatoloog Colin Pritchard hoiatab, et kui uued vähidiagnostilised analüüsid kasutusele tulevad, ei suuda need tõenäoliselt enne sümptomite ilmnemist tuvastada kõiki võimalikke vähktõbesid.

„Mõnedel vähktõbedel on väga pikk peiteaeg, teistel aga võib see olla väga lühike,“ märkis ta. „Väga kiiresti kasvavaid vähke ei pruugi olla võimalik tuvastada isegi sagedusega kord aastas proove tehes.“ Samuti on võimalik, et osa pahaloomulistest kasvajatest ei saagi kunagi vereanalüüsiga tuvastada, kuna nad ei tekita vereplasmas mõõdetava tugevusega signaali.