''Sisuliselt suudaksime talletada lõdvalt terve inimkonna andmed kuupi, mille läbimõõt on vaid üks meeter,'' üritas suurust hoomatavaks muuta Sander Otte, Delfti ülikooli füüsik ja seadet kirjeldava uurimuse juhtivautor. Näiteks mahuks kõik inimkonna poolt kirjutatud raamatud suuruselt postmargiga võrreldavale tasandile. Ühtede ja nullide esindamiseks ehk binaarkoodi kirjutamiseks kasutatakse vaskpinnale sadestatud kloori aatomeid ja nende puudumisest tekkinud tühimikke.

Idee võtta info talletamiseks kasutusele üksikud aatomid pole iseenesest uus. Näiteks kirjutasid IBM-i teadlased kseooni aatomitega ettevõtte nime juba 1991. aastal. ''Kuid sellest ajast saadik pole tehnika väga palju arenenud. Aatomite soovitud paika liigutamine nõuab palju kannatlikkust ja käsitööd ning on võrreldav veidi sellega, kuidas mungad keskajal raamatuid kirjutasid. Nüüd võib aga öelda, et meil on atomaarne trükipress,'' lisas Otte.
Loe edasi siit