Suurema hulga digipiltide, -muusika ja muude andmete toppimine ränikiipidele USB-seadmeis ja nutitelefonides on nagu suurema hulga maasikate pakendamine sama suurde karpi: mida tihedamini neid kokku suruda, seda kiiremini nad riknevad, vahendab ScienceDaily.

Tänapäeva mälukaartidel mahtuvusega 10 - 100 gigabitti ruuttolli kohta pole loota pikemat eluiga kui 10 -  30 aastat. Elektroonikatööstus vajab aga järgmiste põlvkondade iPodide, nutifonide ja muude seadmete jaoks märksa suuremaid andmetihedusi.

Värskes uuringus, mis ilmub Ameerika keemialiidu kuukirjas Nano Letters, märgivad Alex Zettl ja kolleegid, et tänapäeva kõige tihedamad eksperimentaalsed andmekandjad suudavad ülitihedaid andmeid talletada vaid sekundi murdosa vältel.

Nad juhivad tähelepanu ka asjaolule, et Inglismaa kuninga William Vallutaja käsul 1086. aastal pärgamendile kirja pandud hindamisraamat Domesday Book on säilinud 900 aastat, kuid kandja, millele raamatu digitaalne versioon kodeeriti 1986. aastal, andis otsad 20 aastaga.

Uurijad kirjeldavad õõnsasse süsinik-nanotorru suletud raua nano-osakestest (läbimõõduga 1/50000 inimese juuksekarvast) koosneva eksperimentaalse mäluseadme arendamist. Elektriväljas saab nano-osakest ülima täpsusega edasi-tagasi nihutada.

Nii moodustub programmeeritav mälusüsteem, mis võimaldab digitaalsete andmete salvestamist ja taasesitust tavapärase arvutiriistvaraga, sarnaselt ränikiibile. Laboris ja teoreetiliste uuringutega on teadlased näidanud, et seadme mälumaht küündib ühe terabaidini (triljoni bitini) ruuttolli kohta ning selle temperatuuristabiilsus ületab miljardit aastat.