Uskumatult nõrga arvuti vägitegu - kuidas üldse oli võimalik inimene Kuu peale viia?

 (149)
Apollo 11 kulgur Kuu peal ja Neil Armstrongi vari
Foto: Scanpix

Tänapäeva arvutite või isegi nutitelefonidega võrreldes oli Apollo 11 pardaarvuti ülijõuetu – ometi viis see inimesed Kuu peale.

Arvutustehnika on teinud 43 aastaga teinud nii peadpööritava arengu, et 1969. aastal ameeriklased Kuu pinnale viinud Apollo 11 pardaarvutit on praegu isegi raske iseloomustada.

Patch
Apollo 11 pardaarvuti sai tarkvarauuenduse otse Kuu orbiidil!

Üks võimalus on võtta tänapäevaste seadmete ja toonase kosmoselaeva vaheetapiks üks esimesi personaalarvuteid IBM XT.

XT, mille sees oli populaarsete 286, 386 ja 486 protsessorite eelkäija, oli pardaarvutist kordi võimsam. Kui Apollol oli 2 kilobaiti muutmälu, siis umbes kümme aastat hiljem poelettidele jõudnud XT-l oli kosmoselaevast tervelt kaheksa korda rohkem mälu ehk 16 kilobaiti. Täna on nutitelefonil, näiteks iPhone'l, umbes 65 000 korda rohkem muutmälu kui personaalarvutil XT.

Ka protsessori arvutuskiiruste arenguhüpe on olnud gigantne. iPhone on kahetuumalise protsessoriga, kumbki neist töötab taktsagedusel 1,2 GHz. 1981. aasta personaalarvuti XT kiirus oli samades ühikutes väljendatuna 0,004 GHz ehk 4 MHz. Inimesed kuule viinud kosmoselaeva juhtarvuti kiirust oli lihtsalt 1 MHz, ent laeva välise side arvuti kiirus oli isegi veel väiksem: vaid 512 hertsi.

Multitasking
Apollo juhtarvuti opsüsteemiga sai korraga täita kaheksa ülesannet.
Seotud lood:

Kõige selle mõte pole näidata, kui kehv oli Apollo 11 kompuuter, vaid kui suuri tegusid piiratud võimalustega tehti. Näiteks suutis juhtarvuti opsüsteem pakkuda korralikku mitmiktegumi tööd ehk multitasking-ut, millega sai korraga täita kaheksa ülesannet.

Apollo süsteemis oli olemas virtuaalmasina võimalus. Tänapäeval kasutame virtuaalmasinat näiteks juhul, kui tahame Windowsis käivitada Linuxi. Siis töötab Windowsi all eraldi programm, mis on sisuliselt Linuxi opsüsteem. Apollo lubas inseneridel kasutada seamdete juhtimiseks nii põhiplatvormi riistvara-põhiseid instruktsioone kui ka virtuaalmasina käske.

Vähem muljetavaldav pole ka tarkvarauuenduste ehk patch-ide saamine. Tänapäeval tuleb vigase tarkvara uuendusi oodata kuid, Androidi kasutajad näevad patch-e pahatihti vaid unes, kuid Apollo pardaarvuti sai tarkvarauuenduse otse Kuu orbiidil!

Nimelt hakkas keset lendu vigane lüliti arvutile saatma abort-signaale, kuigi keegi vastavat nuppu ei vajutanud. Et vältida arvuti ülekoormamist, töötasid NASA insenerid kiiresti tarkvaraparanduse ja edastasid selle raadio teel astronautidele, kes koodi käsitsi sisse lõid. Vea leidmine, paranduse väljatöötamine ja pardaarvuti tarkvara uuendamine võttis kokku vaid 90 minutit.

Apollo 11 pardaarvuti oli küll meie mõistes aeglane, kuid oma aja kohta tõeline saavutus ja näitas toonaste inseneride geniaalsust. Mõelge vaid selle 1 MHz-se arvuti kõige suurema vägiteo peale – esimese inimese Kuu peale viimine.