Uurimuse läbi viinud töörühm leidis, et enamik religioone on sarnased, sisaldades moraalikoodeksit, mis on aidanud kaasa ühiskonna korrastumisele, vahendab äsjast teadustööd The Daily Telegraph.

Ajakirjas Trends in Cognitive Sciences avaldatud tulemustest ilmneb aga, et ka neil inimestel, kellel puudub religioosne taust, on usklikega samaväärsed intuitiivsed hinnangud õigele ja valele.

Harvardi ülikooli doktor ja üks uurimuse kaasautoreid Marc Hauser ütleb, et teda ja ta kolleege paelusid küsimused usklikkuse ja moraali juurte kohta.

“Mõnede jaoks ei saa olla moraalsust ilma usuta, teised näevad religioonis pelgalt üht moraalsete vaistude avaldumise vormi,” selgitab ta.

Töörühm vaatas läbi suure hulga psühholoogilisi uuringuid, mis olid kavandatud eesmärgiga testida katsealuste moraalsust.

“Uurimus annab mõista, et intuitiivsed hinnangud sellele, mis on õige ja mis vale, paistavad toimivat sõltumatult sõnaselgest usulisest pühendumusest,” lisab Hauser. “Hoolimata sellest, et inimestevahelise koostöö teevad võimalikuks vaimsed mehhanismid, mis ei ole religioonispetsiifilised, võib usklikkusel ometi olla rühmadevahelist koostööd soodustav ja stabiliseeriv roll.”

Ta osutab ka, et tulemused võivad aidata selgitada moraalsuse ja usklikkuse vahelisi keerukaid seoseid.

“Tundub, et paljudes kultuurides on usulised ideed ja uskumused kujunenud moraalsete vaistude kontseptualiseerimise standardseks meetodiks. Ehkki taoline seos, nagu me oma töös tõestame, pole tegelikult vajalik, on paljud inimesed niivõrd harjunud seda rakendama, et religiooni pihta suunatud kriitikat kogetakse fundamentaalse ähvardusena meie moraalsele eksistentsile.”