Usklikud teevad jumala kohta enesekeskseid oletusi

 (145)
Usklikud teevad jumala kohta enesekeskseid oletusi
TopFoto/Scanpix

Mida võiks uskuda jumal? Usklikud inimesed kalduvad selle küsimuse üle arutledes võtma eeskujuks iseenda uskumusi, kuid seavad endale vähem piiranguid teiste inimeste uskumusi vaagides, selgub värskest uurimusest.

Chicago Boothi-nimelise ärikooli käitumisteaduste professor Nicholas Epley juhatas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences uurimust, mille raames rakendati eri küsitlusi ja närvitomograafiat selgitamaks välja, millisel määral suunavad inimeste uskumused nende eelduseid selle kohta, mida usub jumal.

Epley ja tema kaasautorid Austraalia Monashi ülikoolist ja Chicago ülikoolist laiendasid olemasolevat psühholoogilist teadmistepagasit, näidates, et eelduste kujundamisel teiste uskumuste kohta on inimesed tihti enesekesksed, vahendab teadusportaal PhysOrg.

Värske artikkel koondab seitsme eraldise uurimuse tulemused. Esimesed neli hõlmasid Bostoni rongiliiklejate ja Chicago ülikooli tudengite seas ning USA vastajaid üleriigiliselt esindavas sidus-andmebaasis läbi viidud küsitlusi, millele vastajad märkisid üles iseenda uskumuse mõne probleemi suhtes ning hinnangu sellele, mida nende arust usuvad samal teemal jumal ja terve hulk muid tegelasi nagu Microsofti asutaja Bill Gates, tipp-pesapallur Barry Bonds, endine president George W. Bush ja keskmine ameeriklane.

Veel kahe uurimuse käigus mõjutati otseselt katsealuste isiklikke uskumusi ja avastati, et arvamused jumala uskumuste kohta lähtuvad inimese enda uskumustest. Osalejatel paluti näiteks kirjutada ja esitada videokaamera ees kõne surmanuhtluse poolt või vastu, kusjuures nende uskumusi uuriti nii enne kui pärast kõnepidamist.

Viimane uurimus hõlmas katsealuste neuroloogilise aktiivsuse mõõtmist funktsionaalse magnetresonants-tomograafi abil sel ajal, kui nad põhjendasid enda uskumusi vastandatuna jumala või mõne teise inimese oletatavale arvamustele. Andmed demonstreerisid, et jumala uskumuste põhjendamine käivitas paljuski samad ajupiirkonnad, mis aktiveerusid siis, kui inimesed põhjendasid oma isiklikke arusaamu.

Uurijad märkisid, et inimesed häälestavad oma moraalse kompassi tihti standardite alusel, mida peavad jumalikeks. “Kompassi keskne omadus on aga, et see näitab kasutaja asendist sõltumatult alati põhja poole,” ütlevad nad. “Meie uurimus annab mõista, et erinevalt päris kompassist võivad oletused jumala uskumuste kohta juhatada inimesi lihtsalt kaugemale suvalisse suunda, mille nad juba niikuinii valinud on.”

Küll aga ei eita uurimus mingil moel võimalust, et jumala eeldatavad uskumused võivad pakkuda juhatust olukordades, kus inimesed pole oma usus kindlad, osutavad autorid.