USA ülemvõim kosmoseriigina kipub kaduma
“Teised riigid jõuavad kiiresti järele,” ütleb aruande koostanud kosmoseekspertide paneeli liige Marty Hauser, kelle arvates Hiina raketibaasid on tõelised kunstiteosed, vahendab Novaator teadusportaali PhysOrg uudist. „Eriti märkimisväärne on Hiina areng mehitatud kosmoselendude korraldamisel viimase kümne aasta jooksul.”
Venemaa on maailmas liidriks tõusnud raketistartide arvult. Hiinast sai hiljuti Venemaa ja USA järel kolmas riik, mis on saatnud oma astronaute avakosmosesse.
“Hiina laob põhja pikaajalisele kosmoseavastamise programmile hoolimata sellest, kas USA teeb nendega koostööd või mitte,” ütleb George Washingtoni ülikooli kosmoseinstituudi juhataja Scott Pace. „Peaksime tõsist muret tundma, kui me nendega kaasa minna ei suuda.”
Kui varem võtsid kosmosevõidujooksust osa vaid USA ja Nõukogude Liit, siis nüüdseks on 60 riigil oma kosmoseagentuurid. Kolmeteistkümnel riigil on olemas aktiivne kosmoseprogramm ning kaheksa riiki suudab saata orbiidile oma satelliite.
Viimase kümne aasta jooksul on orbiidil sidesatelliite või GPS-süsteeme omavate riikide arv kasvanud 27-lt 37-le. Kosmoseklubi liikmete hulka kuuluvad nüüdseks muu hulgas ka Alžeeria, Iraan, Nigeeria, Venezuela, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Türgi.
Eelmisel aastal saatis Hiina orbiidile Venezuela sidesatelliidi, mis võimaldab Venezuelal oma mõju laiendada üle kogu Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere. Satelliit edastab Venezuela kanalit TeleSUR, kus Venezuela president Hugo Chavez pakub alternatiivina USA-st lähtuvale uudistevoole enda poolt kohandatud uudiseid ja saateid.
Siiani juhib USA ainsat täielikku globaalse positsioneerimise satelliitide (GPS) süsteemi, kuid Venemaa saadab järgmise aasta märtsis orbiidile viimased kuus satelliiti, et oma iseseisev süsteem valmis saada. Ka India ja Jaapan ehitavad oma GPS-süsteeme.
“Ajal, mil USA tundub kahtlevat kosmosesse investeerimise mõttekuses, ei ole muu maailm kõhelnud kulutamast ressursse kosmose avastamisele ja kasutamisele,” märgivad eksperdid ja süüdistavad USA liidripositsiooni kadumises NASA kõikuvat eelarvet ja vahetuvate valitsuste muutuvat suhtumist kosmoseuuringutesse. Huvi kadumises kosmose vastu on nende arvates süüdi ka külma sõja lõppemine.
