USA suurim naftakatastroof kogub hoogu
BP on üritanud kohalikele ning valitsusele kinnitada, et ta teeb kõik lekke peatamiseks, ent kuna leke toimub ligikaudu pooleteist kilomeetri sügavusel, muudab see lubaduse realiseerimise raskemaks.
BBC korrespondendi Andy Gallacheri teatel muutuvad Lousiana elanikud järjest vihasemaks ning kärsitumaks. Mõned kalamehed on oma majade ette löönud püsti sildid “BP, sa rikkkusid meie tuleviku ja meie pärandi”.
Nn Top kill strateegia nägi ette puurkaevu muda ning räbu pumpamist, et gravitatsiooni abil leke sulgeda, ent katse ebaõnnestus. Kompanii pumpas kaevu kolmel katsel 30 000 barrelit muda. Rannavalveteenistuse admiral Thad Allen, kes on lekkesulgemise püüdluste valitsusepoolne ülevaataja, ütles, et esimesed märgid näitasid, et BP katse tõepoolest toimib.
Eile ütles aga BP poolt läbi viidava operatsiooni juht Doug Suttles, et BP on otsustanud, et Top kill meetod, mida on rakendatud alates kolmapäevast, ei tööta. “Me ei ole suutnud nafta voolu pidurdada. See hirmutab kõiki, et me ei saa seda puurkaevu voolamast peatada ning fakt, et me ei ole seni edukad olnud,” nentis ta reporteritele.
Suttles lisas, et firma võtab lekke peatamiseks nüüd kasutusele uue strateegia. Uut meetodit kutsutakse süva-mere-püsttoru-pakiks (LMRP-ks,) mis kujutab endas toruotsa sulgemissüsteemi. Operatsioon hõlmab endas veealuse roboti kasutamist vigastatud toru otsa ära saagimiseks ning selle uuesti kaanetamiseks.
LMRP-kaas on juba endise naftaplatvormi juures ja uus katse puuraugu sulgemiseks peaks esialgsete hinnangute kohaselt võtma aega 4-7 päeva. Samas ütles BP, et ta ei saa garanteerida, et uus meetod töötab — seda ei ole kunagi varem 5000 jala sügavusel katsetatud.
Reedel ütles piirkonnas ringkäiku tegev USA president Barack Obama, et teeb riik teeb kõik endast oleneva, et kannatanuid aidata. Samuti lubas ta, et kolmekordistab tööliste arvu, kes naftakatastroofi likvideerida aitab. Praeguse tegeleb sellega ligikaudu 20 000 inimest. Hoolimata tagajärgedega võitlemisest on katastroof piirkonna elu juba segi pööranud — rannikuvete kalapüük on häiritud ning naftalaigud ohustavad ka turismist elatuvate perekondade sissetulekuid.
Samuti ähvardab katastroof Lousiana osariigi märgalasid. Obama märkis, et rannikule on juba paigaldatud 910 000 meetrit õlitõkkeid, kuid tunnistas, et neid on reservis piiratud koguses. Alternatiivina pakkus Lousiana kuberner Bobby Jindal kahe meetri kõrguste liivavallide rajamist 70 kilomeetri ulatuses. 27. mail alustas insenerikorpus uue plaani elluviimist.
Lisaks kinnitas Obama, et ta võtab kriisi lahendamise eest täieliku vastutuse ning BP pannakse finantsiliselt hiiglaslike kahjude likvideerimiseks vastutama. Naftafirma on praeguseks kandnud juba 940 miljoni dollari suurust kahju ning firma turuväärtus on langenud paari miljardi dollari võrra.
Juba puurkaevust välja voolanud nafta tõrjumiseks kasutatakse erinevaid lahendusi. Seni on puurkaevust välja voolanud nafta tõrjumiseks kasutatud peamiselt dispersante, mis naftamolekule väiksemateks tilkadeks peaksid lõhkuma. Siiski on Deepwater Horizondi katastroof aga esimene juhus, kus neid veealuste naftalaikude lõhustamiseks kasutatakse. NOAA (The National Oceanic and Atmospheric Administration) administraatori Jane Lubchencho sõnul on Keskkonnakaitse agentuuri (EPA) läbi viidud testide kohaselt dispersantide mürgisus umbes 1/10 kuni 1/100 toornafta omast. Samuti on EPA teadlased veendunud, et veealuste naftalaikude tõrjumiseks on dispersandid efektiivsemad kui merepinnal oleva nafta jaoks. Nimelt muudab nafta õhu kätte sattudes oma koostist, mis tähendab, et kemikaale kulub sama suure nafta koguse lõhustamiseks rohkem.
Kui suuremad naftatükid on väiksemateks tükkideks lõhutud, saavad loodulikud mikroobid naftatilkade lõhustamisega paremini hakkama. Teadlased kahtlevad aga selles, kas niivõrd suure naftalekke korral dispersantide kasutamine hoopis looduslikku lagunemisprotsessi ei kahjusta. USA valitsuse ning BP vahel on dispersantide mürgisuse kohapealt suured vaidlused. 26. maiks olid BP meeskonnad Mehhiko lahte juba üle 37 850 liitri kemikaale kandnud, kuid ei valitsus ega BP ei oodanud alguses, et leke niikaua üleüldse kestab.
Toksikoloogid on laboritestides näidanud, et BP valitud dispersant Coreixt võib tappa nii koorikloomi kui kalu. Siiski pole nad kemikaali mõjus reaalses olukorras kindlad, sest keegi pole kunagi varem niipalju dispersante nii lühikese aja vältel kasutanud. David Valentine, California ülikooli biokeemiku, arvates võib Coreixt kujutada endas hoopis teist ohtu. Kemikaal võib vähendada mikroobide võimet iseseisvalt naftat seedida.
Ookeanides toituvad süsivesinikest paar tosinat erinevat mikroobi liiki, ent nad teevad seda erinevalt. Kõige rohkem loodetakse abi mikroobist Alcanivorax, mis on harilikult pärast looduslikke naftalekkeid dominantne liik. Mikroob aga lõhustab naftat veidi teistmoodi kui teised -sünteesides molekule nimega surfatandid, mis nafta kerakujulisteks tilkadeks lõhub, misjärel on mikroobil neist lihtne toituda.
Randa jõudva naftakoguse vähendamiseks on alates 28. aprillist kasutatud ka aktiivselt põletamist, mida on minevikus korduvalt tehtud. Kuigi meres nafta põletamine põhjustab palju suitsu, on selle mõju keskkonnale leebem kui randa jõudval naftal. “Mõned toornafta komponendid, mis kõige paremini põlevad, on vees ka kõige mürgisemad,” ütleb Chris Reddy Woods Hole’i okeanograafia instituudist. Naftas olevate toksiliste ainete hulgas on näiteks naptaleen, benseen ja fenatreen.
Probleem seisneb selles, et suurem osa õlist hõljub merepinna all, ent ookeaniteadlased on avaldanud lootust, et see millalgi pinnale tõuseb. “Loodusseaduste kohaselt peavad kergemad asjad pinnale tõusma,” ütleb Jeffrey Short, Juneau ookeani ekspert. Nii või teisiti on Deepwater Horizonti plahvatusest tingitud kahju korvamatu.
