USA-st leiti jämeda laubarammiga dinosaurus
Paleontoloogid avastasid selle dinosauruse kaks kupliks (ingl dome) nimetatavat koljupealset väljakaevamiste käigus muude sarviliste dinosauruste luude seast. Uus liik on üks umbes tosinast, mille koljulael asus luine kühm, mida uurijate arvates kasutati tõenäoliselt kahevõitluses peadpidi kokkujooksmiseks — samamoodi, nagu seda praegu teevad muskusveised ja kahvripühvlid.
Kanada kuningliku Tyrrelli muuseumi teadlane Darren Tanke märkas esimest dinosaurusepea kuplit, kui 2008. aasta jaanuaris Texases puhates jalutamas käis.
„Sarviliste sauruste luude leiukoha piirkonnas ringi uidates juhtusin langetama pilgu kummalise kujuga kivile, mis lihtsalt lebas maapinnal,” ütleb Tanke. „Korjasin selle vaistlikult üles ning nägin alumisel küljel kohe koljuõõne jälgi.” Kuppel on Tanke sõnul umbes virsiku suurune.
Avastus aitab teadlastel rekonstrueerida tõetruuma pildi liigist, mis elutses kunagi Big Bendi regioonis, kus kivistisi leitakse harva ja need kipuvad olema halvasti säilinud, osutas Yale’i ülikooli teadur ning ajakirja Cretaceous Research aprillinumbris ilmunud uut saurust kirjeldava teadustöö juhtiv autor Nicholas Longrich.
Peale selle paistab sauruseleid kinnitavat ka hüpoteesi dinosauruste n-ö rahvusliku kuuluvuse kohta. Uue liigi avastamine lisab kaalu viimastel aastatel poolehoidu leidnud arvamusele, mille kohaselt Kanadas ja USA põhjapoolsetes piirkondades elanud dinosaurused eristusid selgelt oma lõunapoolsetest naabritest.
„Kogu Põhja-Ameerika mandri ulatuses rändavat eluviisi viljelenud elukate asemel näeme otsekui eri dinosauruseliikide soppe, mis on üksteisest üsna suurel määral eraldatud,” ütles Longrich. „Alati, kui leiame Texasest hästi säilinud kivistisi, osutuvad need viimaks teistsuguseks kui põhjapoolsed leiud.”
Töörühm loodab Texase väljakaevamistelt leida veel liigi terve säilinud kolju ning muid asjassepuutuvaid kivistisi.
