USA ravimiamet kiitis heaks esimese vähivastase viiruse

 (21)
USA ravimiamet kiitis heaks esimese vähivastase viiruse
Inimese melanoom 130kordse suurenduse all. (Foto: Wikimedia Commons / Dr Timothy Triche, USA riiklik vähiinstituut)

Viirusega vähi vastu: modifitseeritud ohatise põhine uudisravim ründab valikuliselt nahavähi rakke.

Suurem osa nüüdismeditsiinis rakendatavaist vähiravi-viisidest toob endaga kaasa arvukalt soovimatuid kõrvalmõjusid.

Vähirakud on aktiivsema ainevahetuse tõttu kiirguse ja ravitoimeliste kemikaalide suhtes lihtsalt haavatavamad kui terved takud. Mis oleks aga, kui suudaksime vähirakke rünnata valikuliselt?

Sellest, et taoline unistus hakkab viimaks tõeluseks saama, annab märku asjaolu, et USA toidu- ja ravimiamet FDA andis äsja heakskiidu esimesele vähki hävitavale viirusele.

Brändinimetust Imlygic kandev viirusepõhine ravim talimogene laherparepvec, lühendatult T-VEC on „programmeeritud“ kaugelearenenud nahavähi ehk melanoomi rakke leidma ja neid hävitama.

Teadlased on juba paarkümmend aastat teadnud, et tehniliselt on viirustega vähi vastu võimalik võidelda küll. Vähki eelkõige iseloomustava pidurdamatu vohamise saavutamiseks peavad paljud viirusevastased kaitsemehhanismid rakus ju välja lülituma.

Sellise viiruse loomine, mis saaks hakkama immuunpärsitud kasvajarakkude tapmisega, tegemata samas häda normaalsetele rakkudele, on aga seni osutunud vägagi keerukaks — kuid nüüd on keerulise probleemi viimaks lahendanud biotehnoloogiafirma Amgen.

Konkreetse raviviisi tõhusus on esialgu üsna mõõdukas, kuid teel haiguse kui sellise ravimisele on see siiski suur samm edasi.

Seotud lood:

Imlygic on modifikatsioon elavast onkolüütilisest ehk vähirakke hävitavast ohatiseviirusest. Viiruse geneetilist koodi on märkimisväärselt muudetud nii, et normaalseid inimkeha rakke see hävitada enam ei saa.

Küll aga oskab muundatud viirus üsna hästi hävitada vähilist melanoomi nii nahapinnal kui ka lümfisõlmedes.

Kui viirused viiakse melanoomi-haavandisse, tungivad need haigete rakkude sisemusse, võtavad üle nende rakusisesed mehhanismid ning kutsuvad esile rakkude lõhkemise.

Lisaks on modifitseeritud viirusele tehtud ülesandeks valgu GM-CSF tootmise hoogustamine. Selle valgu väljutamine võimendab immuunvastust ja aitab organismil haigusega võidelda.

Seni pole selge, kui suure osa vähktõve lämmatamisest saab kanda pelgalt viiruse arvele ja kui suur osa sellest toimub kombinatsioonis stimuleeritud immuunrakkude tööga.

436 patsienti hõlmanud kliinilise uuringu raames ei ravinud Imlygic küll kedagi paugupealt terveks, kuid see pikendas suurema osa kaugelearenenud melanoomiga patsientide eluiga keskeltläbi 4,4 kuu võrra. Arstid loodavad, et kombinatsioonis muude raviviisidega võib viiruse ravitoime jõulisemalt avalduda.

Tõsi, esialgu on ravimi hind üsna heidutav — kuur maksab vähemalt praegu 65 000 dollarit (ligi 60 000 eurot).

Kõige olulisem saavutus viirusepõhise ravimi turuletoomise juures on siiski kontseptsiooni toimivuse tõestamine.

See näitab, et biotehnoloogia areng on viimaks jõudnud etappi, mil saame modifitseerida viiruseid enda eest n-ö musta tööd ära tegema ja vastava uudisravimi kõrvalmõjud pole seejuures hullemad kui standardsetel ravimitel.

Teised uurijad on kibedasti ametis vaktsiiniaviiruste ehk poksviiruste, reoviiruste ja polioviiruste muundamisega ravimiteks, mis võiksid tulevikus hävitada ka muud tüüpi vähkkasvajaid.

Tõenäoliselt kujunevad selle tehnoloogia rakendused tulevikus tõhusamaks praegusest „esimesest pääsukesest“, kuid arvata on, et viirustepõhiste ravimeetodite maksumus ei lange niipea.