58-korruseline ja 197 meetri kõrgune pilvelõhkuja on ehitatud erakordselt pehmele pinnasele, kuna piirkond on kõrge maavärinariskiga. Pilvelõhkuja vundament ulatub 24 meetri sügavusele maapinda, mis tähendab, et see ei puuduta aluskivimit, mis on 61 meetri sügavusel.

Selle aasta alguses toimunud uuringud tuvastasid, et nende asjaolude tulemusena on hoone pärast valmimist 41 sentimeetrit allapoole pehmesse maapinda vajunud. Lisaks sellele on pilvelõhkuja ka viltu - just nagu kuulus Pisa torn. Tõsi, praegu seda palja silmaga ei näe - alumisest otsast on torn viltu viie ja tipust 15 sentimeetri võrra. Kõrgeimal korrusel tähendab see aga, et siledal laual võivad ümmargused pliiatsid ise veerema hakata küll. Pilvelõhkuja tipp ei osuta enam otse üles taevasse, vaid hoopis kirdesse.

Kosmosest tehtud analüüs: punased täpid on need punktid, mille puhul radar liikumise tuvastas. Rohelised punktid jäid stabiilseks.

ESA ehk Euroopa kosmoseagentuuri satelliituuring kinnitas aasta alguse uuringut ja lisas, et pilvelõhkuja vajub kiirusega viis sentimeetrit aastas. Teadlased kasutasid mitmeid radariskaneeringuid ja võrdlesid neid omavahel.

The New York Times kirjutas kaks kuud tagasi, et mured vajumise üle tekkisid juba ehitamise aegu, aga midagi ette ei võetud. Pole selge, kui ohtlik hoone vajumine lähemas tulevikus on, aga hea uudis see mingitpidi ei ole. San Fransisco linnavõimud on hoone arendajafirma kohtusse kaevanud, põhjuseks tuuakse, et nood ei andnud probleemist õigeaegselt teada, vaid lasid töödel jätkuda.