Lahendust katsetati 15 patsiendi peal ning "mäluproteesiks" kutsutav seade aitas neil lühimälu keskmiselt 35 protsenti parandada. See on juhtivuurija Robert Hampsoni sõnul "märkimisväärne areng".

"Meid ei üllatanud see, et lahendus töötas," ütles Hampson. "Mis meid üllatas, oli see, et see töötas nii edukalt."

Patsiendid olid osa epilepsiaraviprogrammist. Nende ajudesse olid juba eelnevalt elektroodid paigutatud, millega närviaktiivsust mõõdeti. Sellest uurimistööst vabal ajal värbasid teadlased 15 patsienti ja mängisid nendega lihtsat mälumängu, mille raames näidati patsientidele järjestikku erinevaid pildikombinatsioone ja nood pidid ütlema, missuguseid pilte nad eelmisel ekraanil nägid.

Mängu ajal mõõdeti katsealuste närvirakkude aktiivsust, eriti suurt tähelepanu pöörati hipokampusele. See aju osa vastutab mälestuste loomise eest.

Kui uurijad hiljem patsientide hipokampust personaliseeritud "mälukoodidega" stimuleeriti, paranesid nende lühiajalised mälestused oluliselt. Kaheminutiline test näitas 37-protsendilist ja tunnine 35-protsendilist lühimälu paranemist.

"Ilma mälestusteta kaotame me oma enesetunnetuse," ütles Hampson.

Journal of Neural Engineering teatab, et uurijate plaan on taastada nüüd nende inimeste mälu, kes on sellest ilma jäänud erinevate traumade ja haiguste tõttu, sinna alla kuuluvad näiteks ajuinsult, Alzheimeri tõbi, erinevad traumad. Selleks soovitakse luua nn "mälupäästikud" ka nende inimeste ajudes, kellel pole eelnevalt pähe elektroode paigaldatud.