576 kilo kaaluv maandur, kolmas Marssi uurima saadetud USA kosmoseaparaat, on varustatud robotkäe, raadioantennide, fotoseadmete ning päikesepatareidega. Marsi õhukese atmosfääri pidi see läbima reedel kell 22.00 Eesti aja järgi ja seejärel maandur laskuma langevarju ning düüside abil Marsi lõunapooluse lähistele.

Maanduri ja kahe sama laevaga teele saadetud korvpalli-suuruse sondi ülesandeks on otsida jälgi veest, et tõestada hüpoteese Maale lähimal planeedil kunagi eksisteerinud elust.

Olemasolu korral oleks oletatavatest maa-alustest jäävarudest abi ka võimalike mehitatud lendude puhuks Marsile - jääst saaks nii joogivett, kui vesinikku mootorikütuseks.

Lisaks peab maandur edastama kvaliteetseid fotosid Marsi pinnast ning läbi väikese mikrofoni ka punasel planeedil kostuvaid hääli.

Kui maandumine edukalt õnnestus, võis maandur esimesed pildid ja helid Marsilt teele saata juba kell 22.40. Signaali jõudmiseks Maale kulub siiski mitu päeva ning ka ühenduse loomine võib venida mitme päeva pikkuseks, mistõttu andmeid ei pruugita saada veel mõnda aega.

Pärast ühenduse loomist ning maanduri tehnilise seisundi kontrolli rakendatakse tööle ka robotkäsi, mis peaks võtma pinnaseproove ning põletama neid tekkivate gaaside analüüsimiseks väikestes ahjudes.

Pinnaseproove võtavad ka kaks sondi, Maa lõunapooluse esmakülastajate auks Amundseni ja Scotti nimesid kandvad kerad, kui neil tervetena maanduda õnnestub.

Mars Polar Lander on USA kosmoseprogrammi jaoks oluline mitmel põhjusel, mille seas figureerib ka kümne nädala tagune kliimasondi Mars Climate Orbiter kaotus arvutusvea tõttu.

Missiooni kogumaksumus on 265 miljonit dollarit ning õnnestumise korral kinnitab see NASA strateegiat, mille kohaselt Maa lähinaabrite kohta on kasulikem infot koguda just väikeste mehitamata aparaatide kaasabil.