Ajaleht kirjutab, et ettevõtlikud ameeriklased on juba võtnud kontakti Šoti teadlastega, kes kloonisid lammas Dolly, ning otsivad ligipääsu võimalusi Transilvaania krahvi säilmetele, et hankida tema geneetilist materjali.

Ameeriklased eeldavad, et krahv põdes keskajal laialt levinud hemoglobiini ainevahetuse haigust ehk nn porphyriose tõbe, mis on ilmselt seotud geenidefektidega.

Selle haiguse põdejatel oli väidetavalt vajadus juua normaalse hemoglobiini saamiseks kas inimeste ja loomade verd ning see olevat sünnitanud ka legendi vampiiridest.

Samas puuduvad kindlad tõestused selle, et tegelikkuses elanud Dracula tõepoolest seda haigust põdes. Peetakse võimalikuks, et vereimeja kuulsus kinnistus krahvile lihtsalt tema julma käitumise tõttu oma vaenlaste suhtes. Sellele viitab ka tema hüüdnimi Tepeš ehk Teibasseajaja ja sellele vastavad teod.

Ameeriklaste ettevõtmise muudab veelgi problemaatilisemaks asjaolu, et krahv Dracula legend leiab praegu laialdast ärakasutamist Rumeenia turismistööstuse huvides. Rumeenlased kardavad nimelt, et Dracula säilmete uurimine võib legendi kahjustada.

Krahvi kunagist lossi Sighisoaras külastab igal aastal tuhandeid turiste ning hiljuti peeti seal isegi drakuloogide kongressi. Lähiajal on aga kavas rajada Dracula legendile põhinev lõbustuspark.