Putukad — mesilased, termiidid, ämblikud ja kärbsed — leidsid Lääne-Indias tohutusuures Cambay maardlas vaiguse haua umbes 50 miljoni aasta eest, vahendab AFP.

Kaua on teadlased eeldanud, et India oli mõnda aega eraldiseisev saar-manner, mistõttu eeldati ka, et merevaiku tardunud putukad erinevad suurel määral mujal Aasias levinud putukaist.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud teadustöös kirjutasid uurijad aga, et ürgsed putukad polnud sugugi ainulaadsed, nagu võinuks oodata, kui India olnuks eraldatuna püsinud nii kaua, kui algselt arvati.

„Me teame, et India oli Aasiast lahus, ent pole selge, millal täpselt ja kui kaua selline olukord vältas,” selgitab Ameerika loodusloomuuseumi selgrootute zooloogia osakonna kuraator David Grimaldi.

„Merevaigumaardlast leitud bioloogilised tõendid näitavad, et eksisteeris mingisugune biootiline seos,” kirjutab ta, pakkudes välja, et pikaajalisem eraldatus oleks kaasa toonud ainulaadse floora ja fauna kujunemise.

India irdus Aafrikast ja põrkas umbes 50 miljonit aastat hiljem kokku Aasiaga, mille tulemusena moodustus Himaalaja mäestik.

Ent evolutsiooniliste seoste asemel Aafrika ja Madagaskariga — maa-aladega, millega India geoloogide väitel viimati ühenduses oli — leidsid uurijad sugulasliike hoopis Põhja-Euroopas, Aasias, Austraalias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

„Sarnaselt vanale fotole näitab merevaik, milline nägi elu Indias välja veidi enne Aasia mandriga kokkupõrkamist,” osutab Saksamaa Bonni ülikooli selgrootute paleontoloogia professor Jes Rust.

„Fossiilvaiku püütud putukad heidavad uut valgust tolle subkontinendi ajaloole,” ütleb Kansase ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia teaduskonna professor ning entomoloogiakuraator Michael Engel.

„Meie leid näitab, et India ei olnud täielikult eraldine, ehkki Cambay maardla pärineb ajast enne seda, kui India Aasiale otsa põrutas,” ütleb ta. „Mingisugused sillad võisid ometi olemas olla.”

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!