Mandrite asukohta nii kauges minevikus aitavad muuhulgas kindlas määrata settekivimites ja magmas talletunud märgid Maa magnetvälja tugevusest, pooluste asukohast ning polaarsusest.
Yale’i geofüüsika doktorandi Ross Mitchelli juhitud uurimisrühm analüüsis neid, nn paleomagnetilisi andmeid Austraalias Amadeuse nõos — piirkonnas, mis oli osa Gondwanale eelnenud hiidkontinendist Rodiniast.
Nagu näitas kivimite magneetumise suund, tegi Gondwana 525 miljoni aasta eest läbi ootamatu mastaapse pöördnihke — ühtkokku 60 kraadi jagu, mõnedes piirkondades vähemalt 16 sentimeetrit aastas. (Praegused hoogsamad nihked on sellest umbes neli korda väiksemad.)
Sellesse ajavahemikku jääb ka nn Kambriumi plahvatus: kümnekonna miljoni aasta jooksul suurenes loomsete organismide mitmekesisus ootamatult väga hoogsalt.