Ürgkirbud: suured vereimejad, kes maiustasid sauruste kallal
Pariisis tegutseva Prantsusmaa riikliku loodusloomuuseumi uurija André Nel'i osutusel on muistsed vereimejad seni leitud kirbulistest vanimad ning kujutavad endast üldse kõige varasemaid teadaolevaid vereimejatest parasiite, kellest on säilinud kivistisi, vahendab Discovery News.
Nel märkis ka, et ürgkirpude tagajalad ei olnud sama tugevad kui tänapäevastel kirpudel.
"Nende biloogia ja käitumine olid kahtlemata teistsugused; pigem olid nad nagu täid, kes peremeesloomade karvade või sulgede vahel ringi roomasid," rääkis Nel, kes koos kolleegidega analüüsis üheksat Hiina kaljupaljanditest leitud kivistunud kirpu.
Kirbud elasid 250 miljoni aasta tagusest ajast 65 miljoni aasta taguse ajani väldanud mesosoikumis ehk keskaegkonnas, mis hõlmab ka juura-ajastut.
Putukad olid tänapäevaste kirpudega võrreldes hiiglasuured; ühe emase isendi keha oli üle kahe sentimeetri pikk, kinnitas uurimuses osalenud Hiina Nanjingi teaduste akadeemia teadlane Diying Huang. Kaasaegsed kirbud ei kasva enamasti pikemaks kolmest millimeetrist.
Kirpude suur kasv ja sitked suised võimaldasid neil tõenäoliselt hõlpsalt toituda üsna kogukatest peremeesloomadest — võimalik, et dinosaurustestki.
"Nende pikad, hambulised sifoonsuised võisid dinosauruste nahast kergesti läbi tungida," rääkis Huang.
Nanjingi geoloogia- ja paleontoloogiainstituudis asuvad fossiilid täidavad mõned lüngad kirpude evolutsioonis, osutas Nel. Esimesed kirbud arenesid eelkäijatest, kes toitusid taimemahladest. Mõned neist orienteerusid ajapikku ümber loomadele, arenedes vereimejateks. Nood kahjurid kaotasid tiivad ja neil arenesid karvade ja sulgede külge klammerdumiseks haaratsjalad.
Nel selgitas, et millalgi hiljem — millal umbes, pole kivistised veel paljastanud — arenesid kirpudel hämmastavalt tugevad tagajalad, mis suudavad neid vedrutada iseenda kehapikkusest 50-100 korda kaugemale.
Juura-ajastu vereimejaid kirjeldab ajakirjas Nature ilmunud artikkel.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!