Ürginimene oli saakloom, mitte kütt
Meie eelajalooliste esikloomaliste kõukude näljastest lindudest ja lihasööjatest imetajatest järatud jäänused annavad mõista, et ürginimesed võisid areneda pigem saakloomadeks kui kiskjateks, vahendab Discovery News.
Selgroogsete paleontoloogia liidu konverentsil USA-s Pennsylvania osariigis Pittsburghis teatati terve hulga 16-20 miljonit aastat tagasi praeguse Kenya territooriumil Rusinga saarel elunenud väljasurnud primaatide lihatustatud, puruks hammustatud ja näritud luude leiust.
Vähemalt üht nahka pistetud primaatidest, ürgahvide sugukonna proconsul esindajat, peetakse nii kaasaegsete inimeste kui šimpanside ühiseks esivanemaks. Nüüd paistab, et koos teiste saart asustanud esikloomalistega olid nood ahvid arvukatele kiskjatele meelepäraseks suupooliseks.
„Olen nende primaatide fossiilidel tuvastanud hulgaliselt hamba- ja arvatavaid nokajälgi, mis on otseseks tõendiks sellest, et kreodondid ja ürgsed röövlinnud noid primaate toiduks tarvitasid,” kommenteerib väljakaevamisi juhtinud uurija Kirsten Jenkins.
Kreodondid olid lihatoidulised ürgimetajad, kes täitsid ökosüsteemis praeguste kiskjatega sarnast nišši, ent pole tänapäeva lihatoiduliste loomadega kuidagi suguluses, selgitab Jenkins. Meie kaugetest esivanematest toitunud Rusinga saare kreodondid olid tõenäoliselt hundi kasvu.
„Rusingal on üks leiukoht, kus paiknevad koos mitme proconsuli säilmed, mida kõiki katavad hambajäljed,” lisab Minnesota ülikooli antropoloog Jenkins. „Tõenäoliselt oli tegemist kreodontide uru või paigaga, kus saaki oli lihtne tabada.”
Hamba- ja lihatustamisjälgede, luude murdumissmustrite, järamisjälgede ja muude esikloomaluudele tehtud kahjustuste järgi võib öelda, et noid inimkõuke küttisid ka röövlinnud.
„Primatoloogid on näinud, kuidas suurt kasvu röövlinnud puudelt pärdikuid haaravad,” räägib Jenkins. „Kui röövlind pärdikusalgale läheneb, hoiatavad nood teisi suguvendi hädakisaga ja otsivad varju madalamatelt okstelt. Rusinga primaatide mittekoljulised luustikud (ingl postcrania) olid sarnased pärdikute skelettidele ning tõenäoliselt nad ka liikusid neile sarnaselt.”
Uus uurimus esitab esimesi fossiilseid tõendeid sellest, et röövlinnud Rusinga primaate saagiks küttisid.
Rusinga saar oli 20 miljoni aasta eest osa suure vulkaani nõlvast. Mitmed kihid tuhka annavad mõista, et aeg-ajalt tapsid tulemäepursked loendamatul hulgal loomi. Kui vulkaan parasjagu tegev polnud, kasvas piirkonnas aga mets.
Jenkins ei oska täpselt öelda, millist selektiivset survet kiskjad noile inimese kaugetele esivanematele avaldasid, ent osutas, et see võis mõjutada käitumist, rühmade struktuuri, kehasuurust ja ontogeneesi (üksikorganismi elutsüklit).
St. Louise Washingtoni ülikooli füüsilise antropoloogia professor Robert Sussman on pikka aega väitnud, et primaadid, kaasa arvatud ürginimesed, arenesid mitte küttideks, vaid saagiks paljudele kiskjatele, kaasa arvatud metsikutele koerte ja kassidele, hüäänidele, kotkastele ja krokodillidele.
„Hoolimata uurimustes ja menukirjanduses esitatud populaarsetest teooriatest ei kujutanud ürginimene endast agressiivset tapjat,” kinnitab raamatu „Inimene kui saakloom: primaadid, kiskjad ja inimese evolutsioon” (“Man the Hunted: Primates, Predators and Human Evolution”) autor Sussman. „Meie arukus, koostöövõime ja paljud muud kaasaegse inimese omadused arenesid välja meie püüetest kiskjaid üle kavaldada.”
Sussman lisab, et nägemus inimesest kui kütist kujunes lihtsakoelise judeokristliku ideoloogia baasil, mille kohaselt inimene on olemuselt paheline, agressiivne ja sündinud tapjaks. „Kui kivistisi ja tänapäevaseid mitteinimestest primaatloomaliike tegelikult uurida, saab selgeks, et asjalood lihtsalt ei olnud nii.”
Jenkins ja kolleegid jätkavad Rusingal ja selle lähedal asuvatel Mfanango saartel väljakaevamistöid, lootes leida veel kivistisi — eriti lindude omi —, et teadlased saaksid tuvastada eelajaloolisi primaate küttinud linnu liigilise kuuluvuse.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
