Unustatud pillid äratatakse uuele elule

Arheoloogiliste leidude ja säilinud kirjasõna vahendusel teame paljudest muusikainstrumentidest, mis lahkusid jäädavalt koos viimase meistriga. Itaalia teadlased on aga asunud kadunud helisid taaselustama.

Nad kasutavad selleks instrumentide füüsikalistel parameetritel põhinevaid mudeleid, mis jäljendavad pillide mängimisel toimuvaid füüsikalisi protsesse ja sünteesivad arvutuste tulemusena heli, vahendab portaal

Fyysika.ee

.

ASTRA-nimelise projekti (Ancient instruments Sound/Timbre Reconstruction Application) raames loodavad mudelid kätkevad endas staatilisi parameetreid, mis kirjeldavad pilli mõõtmeid, materjale jne ja muutlikku osa, mis jäljendab mängija interaktsiooni instrumendiga, ning loomulikult füüsika võrrandeid.

Arvutused on küllalt mahukad ja nende teostamiseks kasutatakse GILDA ja EUMed-Grid hajusarvutusvõrgustike võimalusi. Et kogu töö tulem ei jääks pelgalt akadeemiliseks, on kokku kutsutud ka orkester, mis kannab asjakohast nime The Lost Sounds Orchestra ja esitab taastatud helinäidiste abil terviklikke heliteoseid.

Esimese mitmekeelse pillina äratati uuele elule harfi meenutav Kreeka päritolu epigoonion, millel mängitud Itaalia helilooja Domenico Scarlatti ühe sonaadi katket saab kuulata siit.

Esmakordselt kõlas uuestisündinud epigoonioni hääl kontserdil koos elavate pillidega 2008. aastal, kui esitati Tšehhi helilooja Jan Dismas Zelenka psalmi "Laetatus sum" (Vaata videot!)

Lähiajal jõuab lõpule terve rea ajalooliste muusikainstrumentide elektrooniline taassünd ja siis saab võimalikuks juba üksnes igavikutaguste instrumentidega terveid kontserte anda.