Unustage varasemad arusaamad mälu kohta
Tänaseni on mäluga seotud probleemide tekkepõhjuseks üldjuhul peetud varasemate asjade või sündmustega unustamist. Uus uuring siiski näitab, et aju võime säilitada täielikke ja detailseid mälestusi on katkendlik, vahendab Novaator.
Säilinud vähemdetailsed mälestused lähevad suhteliselt kergesti segamini, mis suurendab võimalust valesti mäletada informatsiooni, millega pole tegelikult kokku puututud.
Cambridge’i ülikooli teadlase Lisa Saksida sõnul näitab nende uuring, et peamiseks mäluga seotud probleemiks võib olla segadus mälestuste vahel, mitte mälukaotus iseenesest.
Tema sõnul on see kooskõlas dementsuse puhul esinevate mälu moonutustega. Näiteks ei jäta patsiendid pliiti välja lülitamata või rohu võtmata mitte unustamisest tõttu, vaid seetõttu, et on omaarust seda juba teinud.
Varasemad uuringud leidsid, et mälukaotuse all kannatavad loomad ei suuda eristada uut ja vana eset. Vaatamata sellele ei demonstreerinud need uuringud seda, kas loom ei olnud võimeline esemeid eristama seepärast, et ta nägi vana eset uuena (oli unustanud juba nähtu) või seepärast, et ta nägi uut eset vanana (petlik mälu).
Selleks, et välja selgitada, kumb nähtus tegelikult esineb, arendasid teadlased välja uue eksperimentaalmeetodi, mis võimaldab neil analüüsida uute ja vanade esemete kohta antud vastuseid eraldi.
Loomadel lubati kõigepealt esemega tutvuda ning seejärel tehti neil tunni aja pärast mälukatse, mille käigus neile näidati kas sama eset uuesti või uut eset. Normaalsed loomad veetsid rohkem aega uut eset uurides, mis viitas sellele, et nad mäletasid vana eset.
Mälukaotusega loomad seevastu sooritasid meenutamisülesande nõrgalt, kulutades uue ja vana eseme uurimiseks võrdse hulga aega.
Huvitav oli see, et mälukaotusega loomad uurisid uut eset lühema aja jooksul kui seda tegid normaalsed loomad, mis viitab petlikule mälule uue eseme suhtes.
Teadlased järeldasid, et mäluprobleemide põhjuseks oli aju võimetus registreerida mälestusi esemete kohta täielikult ning see, et ülejäänud vähem detailsed mälestused aeti kergemini segi.
Seda teadmist kasutades proovisid teadlased uurida, kas nad suudavad testi sooritust paremaks muuta, kui ei ole teisi mälestusi, mis võiks aju segadusse ajada.
Selleks asetasid nad loomad enne mälu testi pimedasse ja vaiksesse ruumi, mitte ei hoidnud neid tavapärases tegevusrohkes keskkonnas.
Saksida sõnul oli nende poolt leitud tulemuste osas väga üllatavaks mälu taastumise ulatus, mille põhjustas lihtsalt testile eelneva aja jooksul sissetuleva informatsiooni hulga vähendamine.
Tema arvates annab see meile selgema arusaamise mälukaotuse ning teatud dementsuse tüüpide taga olevate mälukahjustuste võimaliku olemuse kohta, mis on äärmiselt oluline keerulisemate ja efektiivsemate ravimeetodite loomiseks.
Uuringu tulemused viitavad ka teiste asjade sekkumise kahjulikkusele ajal, kui me üritame midagi meelde jätta. See võib muutuda järjest olulisemaks teemaks, sest potentsiaalselt segavate tegurite arv meie igapäevaelus tundub kasvavat.
Teadlased loodavad, et nende uuring aitab luua uusi ravimeetodeid, mis vähendaksid mäletamisega seotud segaduste teket. Üheks võimaluseks oleks võibolla ravimid, mis aitaksid tekitada rohkem terviklikke ja detailseid kujutusi, mis on vajalikud mälestuste lahus hoidmiseks.
Saksida arvates võib olla uute ravimeetodite loomisel üheks võimalikuks strateegiaks kaalutletud ja tahtlik esemete eristamine. See aitaks patsientide sõltumatust suurendada ja igapäevast toimimist parandada.
Veelgi põnevam oleks tema arvates võimalus luua ravimeetodeid, mis võimaldaks haiguse levikut peatada selle varases staadiumis, mitte ravida dementsuse sümptomeid siis, kui need on juba välja arenenud.
Uurimistulemused avaldas ajakiri Science.
