Universumi esimesed tähed võivad endiselt särada!

 (14)
Universumi esimesed tähed võivad endiselt särada!
Tähtkuju: valgetäpiline!Foto: Ilmar Saabas

Universumi miljardeid tagasi pimedusest päästnud esimesed tähed ei olnud ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt niivõrd üksildased ja lühikese elueaga, kui varem arvatud, mis annab astronoomidele lootuse infrapunakiirguse kaugemas spektriosas neid ka veel tänapäeval märgata.

Tänu kosmilise taustkiirguse uurimisele teavad astronoomid, et universum oli oma algusaegadel väga lihtsa struktuuriga. Ilmaruum oli peaaegu täielikult ühetaoline – aine temperatuuris ja tiheduses esinesid eri paigus vaid üpris väikesed erinevused. Paar miljonit aastat pärast Suurt pauku saabus universumisse selle paisumise tõttu täielik pimedus, vähemalt vaatleja jaoks, kes ei ole võimeline nägema infrapunaspektri kaugemat osa. Kosmilise pimeduse lõpetamiseks oli vaja tähti, vahendavad ERR Teadusuudised.

„Levinud arvamuse kohaselt olid esimesed tähed hiiglaslikud, nende mass küündis erinevate uurimuste kohaselt kuni 300 Päikese massini,“ selgitas uurimuse esimene autor Paul Clark ERR-le. Toonased tähtede moodustumise protsessid järgisid tänapäevastega võrreldes veidi teistsuguseid radu, kuna universumis ei leidunud veel heeliumist raskemaid elemente. „Ent peamine idee jäi samaks – tähtede tekkimine kujutas endas suurejoonelist võitlust gravitatsiooni ja gaasi laiali lükkava soojuskiirguse vahel,“ sõnas uurimuse kaasautor Volker Bromm.