Universum osutus seniarvatust vanemaks

 (31)
galaktikad
AFP/Scanpix

Kui soovite tähistada universumi sünnipäeva, peate tordi jaoks varuma plaanitust veidi rohkem küünlaid. Nimelt selgub seni kõige täpsematest mõõtmistest, et meie universum on umbes 20 miljonit aastat vanem kui tänini arvati.

Taolised andmed pärinevad 2001. aastal startinud Wilkinsoni mikrolaine-anisotroopsussondilt WMAP, satelliidilt, mis on agaralt kaardistanud kosmilist mikrolaine-taustkiirgust. Arvatakse, et taustkiirguse ehk “loomisakti järelkuma“ näol on tegemist kiirgusega, mis vallandus, kui aine 400 000 aastat pärast universumi käima lükanud Suurt Pauku jahtuma hakkas, vahendab National Geographic News.

Õrn, peaaegu ühtlane kiirgus tuleb taeva kõigist suundadest korraga ning seda on võimalik registreerida miljardite valgusaastate kauguselt. Kosmilist taustkiirgust kaardistades tegeleb WMAP sõna otseses mõttes pildi koostamisega kosmose esimestest päevadest.

Piisavalt täpsed mõõtmised paljastavad siiski väikesed kõikumised ürgvalguse temperatuuris: kuumad ja külmad piirkonnad, millest moodustusid kunagi seemned, millest omakorda tärkasid galaktikad.

Nende piirkondade mõõtmeid ja muid WMAPi kogutud andmeid universumi sadade miljonite matemaatiliste mudelitega kõrvutades saavad teadlased aimu, milline mudelitest sobitub kõige paremini tegelikkusega.

“Mulle meeldib seda kirjeldada sõrmejäljena,” ütleb teadus-veebilehel arXiv.org avaldatud töö kaasautor, Marylandi osariigis Baltimore’is tegutseva Johns Hopkinsi ülikooli astrofüüsik Charles Bennett.

“Omistades eri väärtuseid tundmatutele muutujatele nagu universumi täpne iga või tumeda aine hulk, saame konstrueerida terve hulga universumite arvutisimulatsioone, mis kõik näevad välja erisugused.

Siis on meil olemas nende simulatsioonide fotoalbum — nagu politseinikel on kollektsioonid kurjategijate näopiltidest, mis aitavad tunnistajatel roimareid tuvastada — ning sõrmejälg ehk kaart meie taevast,” selgitab ta. “Nüüd peame lihtsalt vaatama, mis millega kokku langeb, ja saamegi öelda, et see või teine mudel vastab sellele, milline meie universum välja näeb.”

WMAPi seitsme aasta andmete alusel järeldasid Bennett ja kolleegid, et universumi vanuseks on 13,75 miljardit, pluss-miinus 0,11 miljardit aastat. Sarnaste meetoditega kuid ebatäpsemate andmete alusel on varem maailmakõiksuse eaks arvutatud 13,73 miljardit, pluss-miinus 0,12 miljardit aastat.

Suures plaanis võib kakskümmend miljonit aastat paista üsna üürikese perioodina. Kuid uus, täpsemini määratletud vanus annab teadlastele täiendavat lootust lahendada kunagi mõned universumi suurematest mõistatustest nagu tumeda aine ja tumeda energia küsimused.

“Ei saa nii, et mõõdad siit-sealt, klopsid mingisuguse mudeli kokku, ütled, et see on meie universum, ja ongi kõik,” ütleb Bennett. “Kõige tähtsam küsimus on, kas siis, kui hakkame täpsemini mõõtma, laguneb mudel koost või nõuab veel mingeid komponente? Kõigi taoliste parameetrite (nagu universumi vanus) väärtuste jätkuv täpsustamine toob meid lähemale muudele eesmärkidele, näiteks tumedale energiale. Mida täpsemini teame selliste tegurite väärtuseid, seda paremini mõistame tumedat energiat.”.