Radartehnoloogia abil leidsid arheoloogid kuulsast hiliskiviaegsest (2000-4000 aasta vanusest) kiviringist vähem kui kilomeetri kauguselt ringikujulise kraavi, vahendab Reuters.

“Leid on märkimisväärne,” ütleb Birmighami ülikooli arheoloogiaprofessor ja projekti juhataja Vince Gaffiney. “See muudab täielikult meie arusaamist Stonehenge’i ümbritsevast maastikust.”

Kraavi sees on umbes meetrilaiused augud, mis võisid hoida püsti puitposte. Kraavi läbimõõt on 25 meetrit — vaid viis meetrit väiksem Stonehenge’ist.

“Üldise kuju järgi oletame, et see pärineb umbes ajast, mil Stonehenge hakkas saavutama oma keerukuse tipptaset,” ütleb Gaffney. “Arvatavasti on see umbes viimase 50 aasta jooksul leitud tseremoniaalsetest monumentidest suurim.”

Gaffney lisas, et tõenäoliselt ehitati henge’id umbes samal ajal.

Radaripildid näitavad, et puust henge’il on kaks sissekäiku. Ringi sees paikneb kääpaküngas, mis tõenäoliselt rajati hiljem.

“Väljakaevamisi me ei korralda. Tegemist on virtuaalse väljakaevamisega. Sellises mastaabis poleks füüsiline kaevamine võimalikki,” osutab Gaffney.

Gaffney on veendunud, et töörühm leiab projekti jätkudes piirkonnast veel säilmeid. “Ma ei kahtle selles absoluutselt. Stonehenge ei ole üksik, eraldiseisev rajatis. Uurimist ootab massiivne virtuaalne maastik.”

Palju on spekuleeritud selle üle, milleks Stonehenge’i kasutati. Oletused ulatuvad ohvrirituaalide läbiviimisest astronoomiliste vaatlusteni.