Unevajaduse põhjused võivad olla arvatust sügavamad
Värskelt ajakirjas Journal of Neuroscience ilmunud uurimuses leiavad Šveitsi neuroteadlased, et unestaadium on omane ka katseklaasides kasvatatavatele ajurakkudele. Neuronite uinumise takistamine mõjutab aga otseselt rakumembraanide struktuuri, mis omakorda takistab nende tavapärast funktsioneerimist.
Vaatamata sellele, et teadaolevalt vajavad kõik loomad vähemal või rohkemal määral und, ei ole selle põhjuste kohta endiselt ühest seletust. Nii on viimastel aastatel pakutud näiteks välja, et uni on hädavajalik ärkveloleku ajal moodustuvate sünapside kärpimiseks või tugevdamiseks, vahendab ERR Teadus.
Hüpoteesile on leitud ka eksperimentaalset tõestust. Teise tähtsa leiu kohaselt võivad üksikud neuronid ka üldise ärkveloleku seisundis uinuda. Uni ei pruugi olla üle kogu aju ühtlane, vaid võib toimuda ka üksiku neuroni tasandil - ent uus uurimus näitab, et unevajaduse juured võivad olla hoopis sügavamad.
Valerie Hinard'i juhitud töörühm otsustas katseklaasidel kasvatada hiirte tüvirakkudest üksikuid neuronikultuure. Kasutatud katseaparatuur võimaldas samal ajal närvirakkude laenglemist vahetult jälgida. Vaatlused näitasid, et esmalt meenutas nende laenglemine kaost, ent aja möödudes hakkas see omandama kindlaid mustreid.