Ulmeprojekt: kanast aretatakse taas dinosaurus
Sellelaadseid katseid evolutsiooni tagasi pöörata on edukalt tehtud hiirte ja äädikakärbeste peal, kuid neis katsetes on olnud eesmärgiks taastada mõni üksik aja jooksul kaduma läinud tunnus, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.
Kana-sauruse projekt aga seab eesmärgiks, et töö käigus loodud lind-loomadel oleks mitmeid dinosaurustele iseloomulikke tunnuseid: saba, hambad ja esikäpad. Eesmärk peaks olema saavutatav, kui muuta regulaatorvalkude taset, mis kanade puhul on suutnud nende tunnuste, näiteks saba, esinemise maha suruda.
«Linnud on dinosaurused, seega on tehniliselt tegu dinosaurusest dinosauruse tegemisega,» ütleb projekti juht, Montana ülikooli paleontoloog Jack Horner.
Põhjus, miks teadlaste valik langes kanale, on selles, et kana genoom on kaardistatud ning kanu on palju uuritud, lisas ta.
Kanaembrüol on väga varases arengujärgus mitmed dinosaurusele omased tunnused: pikk saba, hambad ja kolme varbaga esikäpad. Kui leida geenid, mis nende tunnuste eest vastutavad, ning saavutada see, et valgud ei lülitaks neid geene enam välja, siis oleks tulemuseks dinosauruse välimusega olend.
Horner avaldas hiljuti koos New York Timesi teadustoimetaja James Gormaniga raamatu «How to Build a Dinosaur: Extinction Doesn't Have To Be Forever» («Kuidas teha dinosaurusi: väljasuremine ei pruugi olla igavene»), mis kirjeldab käimasolevat projekti lähemalt.
Kuigi pealtnäha on justkui tegu edasiarendusega fantaasiaraamatust «Juuraajastu park», kinnitab Horner, et plaan on tõepoolest reaalne ja tööd on käimas. Muide, Horner oli selle kassafilmi juures ametis konsultandina. «Rida inimesi eri paigus töötavad selle projekti kallal, edenedes aeglaselt ja ettevaatlikult,» lisab ta.
Üks neist on Montreali McGilli ülikooli teadlane Hans Laarson, kelle juhitav töörühm analüüsib, millised geenid osalesid saba arengus. Selleks, et kanale kasvaks saba, tuleb soodustada seljakeeliku kasvu. Sellest tööst, loodab Horner, võib tulla ka läbimurdeid inimeste meditsiinis.
«Saba kasv on otseses seoses seljaaju arenguga ning seljaajukahjustusega vastsündinud lapsed on keeruline meditsiiniline probleem,» selgitab Horner. «Kui me saame rohkem teada sellest, mis soodustab või pidurdab saba arengut, siis on võimalik leida ka rakendusi mitmete inimeste sünnidefektide raviks.»
Kuid mis saab siis, kui kana-saurus peaks vabadusse pääsema, paljunema ning maamunal hakkaksid taas ringi liikuma dinosaurused? Horneri sõnul ei maksa seda karta, sest teadlased mõjutavad vaid kana arengut, muutmata sealjuures linnu genoomi. Seega, kui katses loodud loom peaks tõepoolest plehku panema ning paljunema, siis oleks tema järglasteks siiski kõigest tavalised kanad.
California ülikooli integreeritud bioloogia professor Kevin Padian ütles, et toetab ettevõtmist.
«Meie geenides on palju informatsiooni, mida me ei kasuta - need geenid kannavad omadusi, mille evolutsioon on erinevatel põhjustel alla surunud,» ütleb ta.
«Nüüd on meie käes vahendid, mille abil piiranguid uuesti maha võtta ning saada omadusi, mis olid neil ammustel aegadel elanud loomadel. See võimaldab meil aru saada, kuidas geneetika, areng ja evolutsioon on seotud, see on äärmiselt tähtis.»
Kui kana-saurus on valmis, siis loodab Horner selle ühel päeval oma loengusse kaasa võtta. «Me püüame pidevalt leida uudseid teid, kuidas tekitada laiades massides huvi teaduse vastu, ning tuleb tõde tunnistada - sellise looma näitamine oleks etem, kui näidata evolutsiooni kohta tavalist slaidiprogrammi.»
