Üllatus: stress ei teegi mehi tingimata tigedaks!
Meeste reaktsioone pingelistele olukordadele uurinud Saksamaa Freiburgi ülikooli teadlaste töörühm psühholoogide ja neuroloogide professor Markus Heinrichsi ja dr Bernadette von Dawansi juhtimisel kummutas ligi sajandi püsinud doktriini, mille kohaselt on inimese ja enamiku loomaliikide standardseks reaktsiooniks stressile refleks, mis sunnib kas võitlema või põgenema, vahendab Medical Xpress.
Alles 1990ndate aastate lõpus hakkas osa teadlaseid väitma, et naistel avaldub stressi mõjul hoopis teine reaktsioon: kalduvus hoolitseda ja sõbruneda (ingl tend-and-befriend response). Samas eeldati endiselt, et stressis mehed muutuvad ikka vaid agressiivsemateks.
Von Dawans rõhutab, et see pole tegelikult sugugi nii: "Tuleb välja, et meestelgi avaldub stressi otsesel tagajärjel seltsiv lähenemiskäitumine."
Uurijate töörühm kaardistas esmakordselt katseliselt meeste ühiskondlikku käitumist stressi tingimustes. Töö tulemused ilmusid ajakirjas Psychological Science.
Juba mullu töötasid prof Heinrichs ja dr von Dawans välja avaliku kõnepidamise ülesande põhise standardiseeritud protseduuri stressi esilekutsumiseks katserühmades.
Uurimaks mõjusid, mida antud stressitegur ühiskondlikule käitumisele avaldab, viisid teadlased läbi hulga spetsiaalselt konstrueeritud suhtlusmänge, mis võimaldasid mõõta nii positiivset ühiskondlikku käitumist — näiteks usalduse või jagamisvalmiduse määra — kui ka negatiivset käitumist — näiteks karistamissoovi.
Stressiseisundisse viidud katsealustel ilmnes stressivabade kontroll-katsealustega võrreldes märkimisväärselt suuremal määral positiivse ühiskondliku käitumise tunnuseid. Negatiivse ühiskäitumise määrasid ei mõjutanud stress aga hoopiski.
Prof Markus Heinrichs leiab, et uurimuse tulemustel võib olla kaugeleulatuvaid järelmeid stressi ühiskondliku tähtsuse mõistmise jaoks: "Meie laboratooriumis varem läbi viidud katsetest teadsime juba, et stressiküllase situatsiooni eelne positiivne ühiskondlik kontakt usaldusväärse isikuga pärsib stressireaktsiooni.
Paistab, et taoline kohanemisstrateegia on inimolemusse juurdunud nii tugevalt, et inimesed saavad stressi ilmnemise ajal või vahetult pärast seda positiivse ühiskondliku käitumise kaudu oma stressireaktsioone muuta."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!