Tavaloogika annab mõista, et segamini tuba või kontor tekitab segadust inimese mõistuses ja pärsib tootlikkust. „Tegelikult ei toeta aga mitte kõik tõendid toda konventsionaalset seost sassis keskkonna ja sassis mõistuse vahel,” kirjutavad 2012. aasta juunis ajakirjas Journal of Consumer Research ilmuva uurimuse autorid, vahendab Live Science.

Uurijad viisid läbi kuus katset kokku 319 üliõpilasega ja leidsid, et need katsealused, kes töötasid korrastamata laudade taga, kaldusid objektide kategoriseerimisel ja tarbimiskäitumisel mõtlema lihtsamalt. Samasugused tulemused ilmnesid katsealuste juures, kelle mõtlemisprotsessi olid uurijad varem keele mõistmise ülesannete alusel lahterdanud hägusaks.

„Nad kategoriseerisid tooteid lihtsamal viisil, olid lihtsama kujundusega T-särgi eest valmis maksma rohkem [kui keerulise pildiga särgi eest] ning eelistasid riideid valides väiksemat vaheldusrikkust,” märkisid uurijad.

Tulemused viitavad ka võimalikule seosele inimese poliitiliste hoiakute ja selle vahel, kui palju keskkonna räpakus neid häirib. Liberaalsete vaadetega inimesi ei paistnud sassis toad häirivat nii palju kui konservatiive. Katsealused, kes kirjeldasid end liberaalidena, muretsesid üldiselt korratuse pärast vähem, näitas uurimus

„Konkreetselt olid konservatiivid segamini keskkonnaga kokku puutudes nõus maksma lihtsa mustriga T-särgi eest rohkem kui puhtas keskkonnas,” kirjutasid uurijad. „Liberaalide valmidust sama särgi eest maksta keskkonna korralagedus ei mõjutanud.”

Autorid märkisid, et vastupidiselt levinud arusaamale näitavad nende tulemused, et korralageduse kogemine võib panna inimesi formuleerima tooteinfost lihtsamat esitust, mida nimetatakse ka heuristiliseks teabetöötluseks. Uurimuse järelmiks võib olla tööprotsesside tõhustamine ja probleemide loomingulisem lahendamine tulevikus.