Üllatus: Pingul põis aitab arukamaid otsuseid langetada

 (28)
Üllatus: Pingul põis aitab arukamaid otsuseid langetada
Foto: Ilmar Saabas

Enne elu muutvate otsuste vastuvõtmist võib olla mõistlik kulistada paar liitrit vett ja veidi oodata — vähemalt annab nii mõista uurimus, mis näitas, et punnis põitega katsealused langetavad tulevikku puudutavates küsimustes mõistlikumaid otsuseid — avastus, mis mitte ainult ei käi risti vastu tervele mõistusele, vaid irdub ka seni kehtinud psühholoogilisest konsensusest.

Ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimuse juhtiv autor, Hollandi Twente ülikooli teadlane Mirjam Tuk tuli ebatavalise uurimusteema peale pärast seda, kui oli ühe pika loengu ajal joonud liiga palju kohvi. Sedamööda, kuidas kohv tasapisi põide jõudis, tekkis Tukil küsimus, mis juhtub siis, kui inimene on sunnitud põie kontrollimisele tavalisest rohkem keskenduma. Alustuseks konstrueeris ta katse, mis pidi välja selgitama, kas suutlikkus põit pidada lubab inimestel oma tunge paremini ohjata, vahendab veebižurnaal Discover Magazine.

Eksperimendi raames pidid katsealused kas viis klaasi vett tühjaks jooma või viiest eri veeklaasist vaid sõõmukese rüüpama. 40 minutit hiljem hindas Tuk kummagi rühma liikmete enesekontrolli, esitades neile jada küsimusi. Katsealused pidid langetama valiku kohese rahulduse või suurema, tulevikus saabuva preemia vahel — otsustama, kas soovivad 16 dollarit samal päeval või 30 dollarit kuu aja pärast.

Hämmastav oli asjaolu, et inimesed, kes jõid rohkem — need, kelle põis oli rohkem pingul —, valisid sagedamini viivitusega preemia. Tulemus on üllatav, kuna, nagu Tuk uurimuse kokkuvõttes selgitab, usuvad psühholoogid, et „siseelundilised“ e vistseraalsed seisundid avaldavad enesekontrollivõimele teadaolevalt pärssivat mõju. Psühholoogid nimetavad seda „ego ammendumiseks“: mõistus näeb ihulise funktsiooni pärssimisega vaeva ja see muudab enesekontrolli raskemaks ka muudes valdkondades. Kuidas saab siis täis põis enesekontrolli paremaks teha?

Tuki uurimus viitas ainult korrelatsioonile põie kontrollimise ja muulaadse enesekontrolli vahel, ent tal on juba olemas ka tööhüpotees selle kohta, mis katsealuste ajus katse ajal tegelikult toimus. Nimelt tekivad kõik vaoshoidmisega seonduvad tunded samas ajupiirkonnas, mistõttu pole raske kujutleda, kuidas meie enesekontroll ühes valdkonnas võib mõjutada enesekontrolli muudes valdkondades. „Seega peaksid inimesed, kes on sunnitud põietühjendamistungi ägedamalt alla suruma, suutma paremini kontrollida ka sellega mitteseonduvaid impulsse,“ selgitas Tuk.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.