ÜLLATUS: 8% inimese genoomist pärineb viiruselt

 (28)
Näitus "Bodies revealed"
Foto: Andres Putting

Umbes kaheksa protsenti inimese geneetilisest materjalist ei pärine mitte meie bioloogilistelt esivanematelt, vaid viiruselt, selgus Jaapani ja USA teadlaste uurimusest.

Uurimus näitas, et inimeste ja teiste imetajate genoomides leidub DNA-d, mille on sinna sisestanud bornaviirused, RNA-viirused, mille kogu replikatsioon ja transkriptsioon leiab aset raku tuumas, vahendab ScienceDaily.

Texase Arlingtoni ülikooli bioloogiaprofessori Cédric Feschotte’i sõnul võib sel moel viiruslikult edasi kantud DNA põhjustada mutatsioone ja psühhiaatrilisi probleeme nagu skisofreenia ja meeleoluhäired.

Ajakirjas Nature avaldatud artiklis spekuleerib Feschotte taoliste viiruslike sisestuste rolli üle mutatsioonide põhjustamisel, koos nende evolutsiooniliste ja meditsiiniliste tagajärgedega.

Viiruslike jadade peremeesgenoomi assimileerimise protsessi nimetatakse endogenisatsiooniks. See leiab aset siis, kui viiruslik DNA integreerub sigimisrakkude kromosoomidesse ning pärandatakse seejärel vanemalt järeltulijatele. Seni olid ainsateks teadaolevateks viirusteks, mis selgroogsetes taoliseid endogeenseid koopiaid tekitasid, retroviirused. Feschotte’i kinnitusel on teadlased aga leidnud, et bornaviiruse-nimelised mitte-retroviirused on evolutsiooni käigus imetajates korduvalt endogeniseerunud.

Bornaviirus, lühendatult BDV, sai nime Borna linnast Saksamaal, kus 1885. aastal tappis viirusepideemia kogu ratsaväeüksuse hobused. BDV nakatab mitmeid linde ja imetajaid, kaasa arvatud inimesi. Viirus on ainulaadne selle poolest, et nakatab ainult neuroneid, tekitades peremeesorganismi ajus lakkamatu põletiku, ning kogu viiruse elutsükkel toimubki nakatatud rakkude tuumades.

Feschotte ütles, et BDV taoline intiimne kokkupuude rakutuumadega ajendas teadlasi uurima, ega bornaviirused pole minevikus aset leidnud nakatumistest jätnud endogeensete elementide näol maha jälgi. Nad otsisid 234st teadaolevast eukarüootilisest genoomist (st täielikult sekveneeritud genoomidest) jadasid, mis sarnaneksid BDV omadele. “Uurijad leidsid laiast valikust imetajatest märkimisväärse koguse endogeenseid bornaviiruse-sarnaseid N-elemente (lühendatult EBLN-e),” ütleb Feschotte.

Teadlased suutsid katseklaasis kasvatatud ning pidevalt BVD-ga nakatatud inimraku-kultuuride kromosoomidest leida spontaanseid BDV-elementide sisestusi. Kogutud andmete põhjal oletab Feschotte, et BDV-elementide sisestamine rakutuumadesse võibki tingida mutatsioone nakatunud isikute ajurakkudes.

“Andmetest koorub välja testitav hüpotees väidetava, kuid seni vastuolulise põhjusliku suhte kohta BDV-nakkuse ning skisofreenia ja meeleoluhäirete vahel,” ütleb Feschotte.