Üllatav avastus: inimsüda oskab rakke taastada

 (7)
Üllatav avastus: inimsüda oskab rakke taastada
Allikas: Wikipedia---

Kaua on arvatud, et süda ei suuda pärast inimene ilmaletulekut uusi rakke kasvatada. Hiljuti aga õnnestus teadlastel näidata, et inimorganism taastoodab südamerakke kiirusega üks protsent aastas. Avastus võib ühel päeval kahandada vajadust südamesiirdamis-operatsioonide järele.

50 vabatahtlikuga läbi viidud uuring, kus rakendati sellist dateerimismeetodit, mis tuvastab Külma sõja aegadest säilinud süsinikuisotoobi jälgi, annab lootust, et ühel päeval saab taastootmisprotsessi stimuleerida, kirjutavad uurijad ajakirjas Science, vahendab Reuters.

"See oleks võimalus uute rakkude siirdamise asemel aidata südamel ise ennast aidata" selgitab Rootsi Karolinska instituudi teadur Jonas Frisen. "See tähendab, rakendada südame enda raku-regeneratsioonivõimet uute rakkude tootmiseks kas siis farmatseutiliste ühendite abil või, kui võimalik, füüsilise treeningu või muude keskkonnateguritega."

Südamerakud on selle poolest ebatavalised, et lõpetavad jagunemise üsna varajases eas. Arstid teadsid küll, et südames leidub tüvirakke (diferentseerumata algrakke, mis suudavad kasvada kudedeks, elunditeks ja organismideks), kuid vigastatud südamelihas moodustab lihtsalt armkoe ega taastu kunagi täielikult.

Tuvastamaks, kas mingisugune taastootmine ehk siiski toimub, rakendasid Frisen ja kolleegid neli aastat väldanud uurimistöö käigus geniaalset meetodit. "Külma sõja ajal haaras kõigi taimsete ja loomsete rakkude DNA endasse maapealsete tuumakatsetuste käigus atmosfääri paisatud radioaktiivse isotoobi süsinik-14 suuri kontsentratsioone; see kahetsusväärne asjaolu andis unikaalse võimaluse seirata katseliselt rakupopulatsioonide dünaamikat inimkudedes," kirjutavad Washingtoni ülikooli teadur Charles Murry ja Richard Lee Harvardi meditsiiniteaduskonnast.

Radiosüsiniku-dateering näitas, et kokkuvõttes olid 50 osalenud vabatahtliku südamed "nooremad" kui patsiendid ise.

Friseni sõnul tempo, millega uusi rakke toodetakse, inimese vananedes aeglustub. Noor täiskasvanu uuendab 20ndate eluaastate teisel poolel rakke kiirusega umbes üks protsent aastas; 75ndaks eluaastaks on see langenud poolele protsendile aastas.

"Rakkude uuenemise selline kiirus tähendab, et isegi kui teil õnnestub elada väga kaua, ei ole te surres välja vahetanud rohkem kui 50 protsenti rakkudest," ütleb Frisen. "Seega on teie süda suvalisel ajahetkel mosaiik rakkudest, mida olete kaasas kandnud sünnist saati, ja sellistest, millega on hiljem elu jooksul kaotatud rakke asendatud."

Avastus võib aidata teadlasil rakkude uuendamise suutlikkust analüüsides tuvastada ka patsientide võimalikku vastuvõtlikkust südamehaigustele. "Meid huvitab, kas on võimalik, et mõnede südamehaiguste põhjus peitub tegelikult organismi südamerakkude asendamise võime pärsituses," lisab Frisen.