Üllatav avastus: Antarktika kubiseb viirustest
Esmapilgul ei meenuta Antarktika mageveejärved eriti sõbralikku elukeskkonda. Ligi üheksa kuud aastas katab neid jää ja toitaineid leidub neis väga napilt. Mitmes järves pole loomset elu üldse ning neis valitsevad mikroorganismid: vetikad, bakterid, ainuraksed ja viirused, vahendab LiveScience.
Kuna loomseid ja mikroobseid kiskjaid leidub sealses keskkonnas vähe, mängivad viirused arvatavasti olulist rolli muude mikroorganismide arvukuse kontrollimisel, väidavad uurijad. Taolisi viiruseid on seni aga olnud märkimisväärselt keeruline uurida, sest paljusid neist pole võimalik laboratooriumis kasvatada. Tänu uuele genoomi sekveneerimise tehnoloogiale suudavad teadlased nüüd aga viiruseid tuvastada ilma vajaduseta neid kasvatada.
„Me alles hakkame viiruste maailma ust paotama, mis kindlasti muudab seda, kuidas me mõtleme viirustest ja nende rollist mikroobsetest ökosüsteemides,” ütleb Antonio Alcami Hispaania teadusuuringute nõukogust.
Viirus pole palju enamat kui kapseljast struktuurist ümbritsetud ports DNA-d. Et ellu jääda, peavad viirused suutma elusates rakkudes reisida või neid nakatada ning kasutada peremeesorganismi „sisseseadet” iseenda paljundamiseks.
Alcami ja kolleegid, kelle teadustööd tutvustav artikkel ilmus ajakirja Science novembrinumbris, analüüsisid Antarktikas Livingstone’i saarel asuvast Limnopolari pinnaveejärvest kogutud veeproovidest leitud viiruste DNA-d ning leidsid ligi 10 000 liiki, nende hulgas mõned väikese DNA-ga viirused, milliseid polnud kunagi varem dokumenteeritud. Kokku leiti viiruseid tosinast eri perekonnast, millest mõned on uurijate arvates teadusele täiesti senitundmatud.
Tulemused näitavad, et tolles Lõunamandri järves elutseb viiruste kogukond, mille mitmekülgsus ületab enamikus seni maailmas uuritud veekogudes leiduva — üllatuslik avastus, arvestades, et üldiselt on polaarpiirkondi äärmuslike keskkonnatingimuste tõttu peetud bioloogilise mitmekesisuse poolest vaeseks. Teadlased oletavad, et äsja avastatud viirused võisid kohaneda konkreetselt sellistes karmides oludes vohama.
Töörühm avastas ka, et viirustekogukonna koosseis sõltus suurel määral aastaajast. Kui järv oli kevadel jääkatte all, elutsesid jääaluses vedelas vees peamiselt väiksemad viirused, kuid suvekuudel, mil jää sulas, kujunes järv koduks peamiselt suurematele viirustele.
„Suvel näeb see välja nagu täiesti teine järv,” ütleb Alcami. Teadlased usuvad, et taolise nihke põhjuseks võib olla suurematest viirustest nakatatavate vetikate küllus suveajal.
Uurijad loodavad välja selgitada, kas mõni neist viirustest on ainuomane vaid Antarktikale. Kui nii, heidaks see valgust küsimusele, kas mikroobne elu arenes miljoneid aastaid muust maailmast eraldatuna püsinud Antarktikas sõltumatult või sattus sinna hiljuti.
