Ülipõhjalik teadustöö tõotab tuua revolutsiooni vähiravis

 (15)
Siirdemeditsiini keskus
Foto on illustreerivFoto: Argo Ingver

Tuhandet teadlast ja 22 varasemat teadustööd hõlmav uuring kaardistas pea kõik maailmas olevad vähitüübid. See võimaldab uute ravimeetodite välja arendamist ja haiguse varasemat avastamist.

Teadusajakirjas Nature ilmunud uuringu raames kaardistati 2658 erineva vähitüübi geneetiline kood. Tänu sellele saab tulevikus täpsemalt hinnata, millise vähiga tegemist on ja välja töötada sellise raviskeemi, mis sobib paremini nii patsiendile kui ka just selle konkreetse vähitüübi puhul.

Igal aastal maailmas umbes 8 miljonit inimest hukutavat vähki tekitavad meie enda rakud, milles on toimunud geenimutatsioonid, mis toovad kaasa kontrollimatu jagunemise. Enamik seni vähi tegevuse kohta teada olevast informatsioonist pärineb aga vaid väga väikesest osast seni kaardistatud genoomist. Kolmandiku patsientide puhul ei olnud arstidel ja teadlastel näiteks seni aimugi, miks nende rakud kasvajateks arenesid.

Nüüd on aga pea kõikide võimalike kasvajate genoomid kaardistatud. Leiud näitavad, et kasvajaid on väga erinevaid - olemas on tuhandeid erinevaid geenimutatsioone, mis neid tekitavad. Isegi ühe kasvaja sees on enamasti geenimutatsioone mitu - keskmiselt neli või viis põhimutatsiooni ühe kasvaja kohta.

Seotud lood:

Nende kaardistamine võimaldab teadlastel ühes personaalmeditsiini arengu ja geenipankade arendamisega välja töötada sellised raviskeemid, mis keskenduksid just konkreetse kasvaja mutatsioonidele ning sobiks ka individuaalse patsiendiga. Võimalikud ohukohad on suuresti kaardistatud.

Samas paljastas teadustöö ka olulise kitsaskoha - umbes viie protsendi kasvajate puhul ei täheldatud ühtegi mutatsiooni, vähemalt näiliselt. Mitmed teadlased on nüüd töötamas selle kallal, et välja selgitada, miks nii on. Tööd vähi lõplikuks seljatamiseks on aga veel palju teha ning see on hädavajalik. Arvatakse, et tulevaste aastakümnete jooksul kasvab vähki haigestunud inimeste hulk veel umbes poole võrra.