Ülikoolide ühispöördumine: Eesti riigil puudub teaduspõhine maavarapoliitika

 (9)
Ida-Virumaa põlevkivikampaania
Ida-Virumaa põlevkivikampaaniaFoto: Kampaania plakat

Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli rektorid saatsid riigikogule ja valitsusele avaliku pöördumise, kus viidatakse tõsistele puudujääkidele Eesti maavarade kasutamisel ning riigi passiivsusele olukorda parandada.

Ülikoolide hinnangul ei haaku riigi majanduspoliitika ja loodusressurssidest lähtuvad võimalused keskkonnapoliitikaga. Keskkonna- ja ressursitasude kehtestamise põhimõtted on arusaamatud, maavarade (sh fosforiidi) uurimise keelamine põhjendamatu ning uue teadusaparatuuri võimalused maavarade uuringuteks on kasutamata. Samuti ei haaku põlevkivi kaevelimiitide kehtestamine põlevkivi väärtustamise ega reaalsete keskkonnaprobleemide vähendamisega uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu.

„Eestis puudub praegu teaduspõhine, läbimõeldud ning kestlik maavarade kasutamise poliitika. Maavarade näol on tegemist riiklikult tähtsa loodusressursiga, mis väärib teaduspõhiseid ja tarku otsuseid, et suurendada oskusliku majandamisega ühiskonna heaolu ning turvatunnet,“ selgitas Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Puura lisas, et Eesti peaks eeskuju võtma Põhjamaadest, kus maavarade uurimine ja kasutus on väga keskkonnahoidlik, teadlasi kaasav ja innovaatiline, töökohti loov ning riikide arengusse panustav.

Seotud lood:

Avalikus pöördumises riigikogule ja valitsusele teevad ülikoolid järgmised ettepanekud:

  • 1. Vaja on tagada oma ala ekspertidest teadlaste süsteemne kaasamine keskkonna ja maavaradega seotud küsimuste aruteludesse, mis looks aluse teaduspõhiseks ja targaks maavarapoliitikaks. Ühiskonnas aktuaalsete teemade puhul (maavarad, maksud, energia jmt) aitavad erihariduse ja -oskustega teadlased ning eksperdid koostöös rahvusvaheliste partneritega jõuda parimal viisil tarkade otsusteni.
  • 2. Teaduspõhiselt argumenteeritud keskkonna ja maavarakasutuse arengukavade ning poliitika väljatöötamisega on võimalik ja vaja suurendada maavarade kasutamise sotsiaal-majanduslikult kasulikku mõju Eesti ühiskonnale. Teaduspõhised arengukavad peavad käima käsikäes nende ellurakendamisega, kus teadlaskond on partneriks nii otsuste tegemisel kui ka nende realiseerimisel.
  • 3. Eesti maavarasid on vaja uurida ja nende kasutuspotentsiaali hinnata tänapäevaste meetodite ning aparatuuriga, mis tagab minimaalse ja lubatud piiridesse jääva keskkonnamõju ning säästliku ja efektiivse maavarade majandamise. Ülikoolide tipptasemel teaduslaborid ja oskusteave on praegu maavarade kasutamise ja keskkonnaküsimuste kui riiklikult tähtsate probleemide lahendamisel alarakendatud.
  • 4. Tark spetsialiseerumine materjalide ja maavarade kasutamise valdkonnas on üks võtmetegur Eesti kujundamisel arenenud kõrgtehnoloogiliseks riigiks, kuid seda teemat on vaja käsitleda laiemalt kui ainult põlevkiviga seonduvalt. Julged ja uuenduslikud otsused riigi tasandil motiveerivad ettevõtlussektorit kasutama säästlikke ja uusi keskkonnatehnoloogiaid, mis laiendab veelgi ettevõtjate ja teadlaste koostööd.

Samadele probleemidele on vihjanud ka Tööandjate Keskliit oma uues tööandjate manifestis.