Ülevaade: mis kujundab ilma Eestis?
Miks vihma sajab peamiselt päeval? Ilmateated ennustavad ka tihti, et sajab päeviti, öösiti on ikka vähe-vahelduvalt pilves, kuid peamiselt sademeteta. Ja ka öösiti on tuulevaikust rohkem kui päeval. Kas päike mõjutab seda kõike? (lugejakirjast)
Eestis on tegelikult ülekaalus importilmad, s.t, ilma kujundavad rõhkkonnad ja õhumassid, mis kujunevad kuskil mujal välja ning saabuvad kauge maa tagant.
Siiski, talve teises pooles ja kevadel hakkab ilmnema ilma ööpäevane rütm, mis saavutab maksimumi suvel ja nõrgeneb sügisel (ehk suureneb kohaliku ilma osatähtsus).
See on seotud eeskätt muidugi päikesekiirgusega – kevadel ja suvel on päikesel ilmale ja selle elementidele (temperatuur, suhteline niiskus) üsna suur mõju, sest päevasel ajal on saabuv kiirgushulk suur ja see tõstab efektiivselt temperatuuri, annab energiat tuulele ja paneb aluse konvektsioonile, eriti õhumassisisesele.
Konvektsioon on üks oluline sademete põhjustaja kevadel ja suvel. On ju äikestki kõige rohkem pärastlõunal, kui temperatuur saavutab maksimumi ja soojust on kõige rohkem.
Siin ei tohiks siiski alahinnata advektsiooni ehk õhumasside liikumise mõju (importilmaga seotud). Kui on ikka väga jahe õhumass, võib suvelgi päev otsa päike paista, aga temperatuur ei tõuse ligilähedalegi sellele, mis see on kuumas õhumassis. Jahedas õhumassis võib päevamaksimum jääda madalamale kui on väga soojas õhumassis öine miinimum.
Niisiis määravad õhumassid ära temperatuuri üldise fooni, aga päike ööpäevase käigu. Ka konvektsioonil on suvisel ajal ööpäevane käik. Muidugi, kui tegu on frontidega, siis see nii selgelt enam ei kehti. Samuti on suve lõpus ja sügisel konvektsiooni veekogude kohal rohkem just öösiti.
Sügisel on päike üha madalamal horisondi kohal, soojendav mõju nõrgeneb (insolatsioon väheneb) ja ilma ööpäevane rütm nõrgeneb samuti.
Küllaga aktiviseerub tihti augusti lõpus ja septembris tsüklonaalne tegevus ja suureneb taas importilmade tähtsus. See võib saavutada sellise rütmi, et üks tsüklon jõuab hommikul või päeval kohale, tõstab tuule, toob sademeid, aga õhtul juba eemaldub.
See võib eriti ilmekas olla tsüklonite seeria puhul. Muidugi siis nii ei ole, et ongi ainult nii, et päeval tsüklonid, öösel kõrgrõhuharjad, vaid võib ka samahästi vastupidi olla, näiteks 2011. a lõpus.
Igal juhul sügistalvel ja talvel algul kujuneb ilm vastavalt tsirkulatsioonile ja tsüklonaalsele tegevusele, päikese osa ilma ööpäevases kujundamises on väike või puudub. See suureneb taas kevade poole.
Ka tuultega, nagu korra mainitud, on ööpäevane käik eeskätt kevadel ja suvel ja seda ikka päikese tõttu ja on selgelt väljendunud antitsüklonaalse ilma puhul.
Sügisel ja talvel, kui päikesel mõju pole, sõltub tuul tsüklonaalsest tegevust või üldisemalt sünoptilisest situatsioonist ja veel üldisemalt tsirkulatsioonist. Muidugi, kui suvel juhtub tsüklonaalsus (saabub tsüklon või selle lohk) õhtul suurenema, siis tõuseb tavaliselt ka tuul õhtu saabumisele vaatamata.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!