Alfred Nobel kirjutab oma testamendis, et tema poolt väljapakutud preemia tuleb omistada inimestele, kelle poolt avastatu toob otsest kasu inimkonnale. Nobeli meditsiinipreemia omistamine kahele rakkude programmeerimist uurivale teadlasele märgib tõika, et inimkonnal on lootus saada lähiaastatel abi mitmete selliste haiguste ravis ja ennetamises, kus põhiosa mängib rakkude enneaegne vananemine või häving üksikutes kudedes.
Milles seisneb John B. Gurdoni ja Shinya Yamanaka avastus? Erinevad koed meie organismis täidavad väga erinevaid ülesandeid ja seetõttu on ehitatud väga erinevat tüüpi rakkudest.
Protsessi, kus organismi arengu käigus rakud eristuvad üksteisest oma kuju, liikuvuse ja teiste omaduste järgi nimetatakse diferentseerumiseks. Sedamööda kuidas rakud omandavad uusi "oskusi" kaotavad nad võime jaguneda. Täielikult spetsialiseerunud ehk "diferentseerunud" rakk enam ei jagune.
Neid asendavad rakud tekivad väheeristunud tüvirakkudest, mis säilitavad jagunemise võime kogu organismi eluea vältel. Teades, et kogu organismi arenguks vajalik informatsiooni on olemas igas rakutuumas eeldas John B. Gurdon, et teatud tingimustel on iga rakk võimeline panema aluse terve organismi arengule.
