Müncheni tehnikaülikooli meditsiinidoktor Winfried Häuser koos kolleegidega viis kliinilises praktikas ilmnevate notseebojuhtumite analüüsimiseks läbi erialakirjanduse ülevaateuuringu. Uurijad leidsid, et notseeboreaktsioonide tekkemehhanismid hõlmavad reflekside Pavlovi stiilis tingimist ja sõnalise teabe või mõistaandmisega tekitatud ootuseid.

Selgus, et notseeboefekti käivitavad arstide ja õdede soovimatud negatiivsed ütlused. Patsiendi negatiivsed ootused koos talle antud informatsiooniga võimalike komplikatsioonide kohta suurendasid tõsiste ebasoodsate tagajärgede tõenäosust. Lisaks ilmnes, et ka medikamentoosse ravi korral toob notseeboefekt kaasa ebasoovitavaid tagajärgi.

„Arstid seisavad silmitsi eetilise dilemmaga, kuna neilt ei nõuta mitte ainult patsiendi teavitamist raviga kaasneda võivatest komplikatsioonidest, vaid ka nende komplikatsioonide tõenäosuse kahandamist miinimumini, s.t, et nad potentsiaalse notseeboefekti või patsiendi teavitamise kaudu tüsistuste esilekutsumist väldiksid,“ nentisid autorid.

„Dilemma üks võimalik lahendus on rõhutada, et enamasti reageerivad patsiendid välja pakutud ravile positiivselt; teine võimalus on taotleda patsiendilt voli anda talle ravi võimalike kõrvalmõjude kohta ebatäielikku teavet.“

Kaks uurimuse autoreist deklareerisid seotust farmaatsiatööstusega.