Üle 200 ürgmuna üheskoos: pterosaurusemunade rekordleid lubab järeldada, et lendsisalikud elasid kolooniatena
Uue leiu põhjal järeldavad teadlased, et äsja välja hautud saurusepojad olid tõenäoliselt lennuvõimetud ja vajasid vanemate kaitset.
Seni oli leitud vaid mõni üksik pterosauruse muna- või embrüokivistis. Suur hulk mune ühes paigas osutab, et pterosaurused pesitsesid koos kolooniates. Selline eluviis võis olla aga mõttekas seepärast, et üheskoos oli täiskasvanud loomadel abituid, vastkoorunud järglasi hõlpsam kaitsta.
Munaavastuse tegid pterosauruseeksperdid Xiaolin Wang Pekingi ülikooli paleoantropoloogia ja selgroogsete paleontoloogia instituudist ja Alexander Kellner Rio de Janeiros asuvast Brasiilia riiklikust muuseumist. Nad ütlesid, et pole võimalik, et kõik ühest paigast leitud munad - umbes 215 tükki - munes üks ja sama emasloom.
Ühest oletatavasti nahkja koorega leitud munast leiti ka peaagu terviklik skeletike. See näitab, et saurusepoja lennuks vajalikud luud olid vähem arenenud kui tagajäsemete omad, mis omakorda võib viidata, et pterosaurusepojad olid võimelised pärast koorumist küll ringi tatsama, aga esialgu mitte lendama.
Pterosaurused olid meie planeedi esimesed lennuvõimelised selgroogsed. Nad ilmusid umbes 225 miljonit aastat tagasi ja surid mingeid tänapäevaseid järglasi jätmata välja umbes 66 miljonit aastat tagasi. See juhtus ilmselt asteroiditabamuse põhjustatud Ülem-Kriidi väljasuremislaine tulemusena.
Nüüd Hiinast leitud munad ja nende kõrvalt leitud täiskasvanud loomade luud kuuluvad pterosauruseliigi nimega Hamipterus tianshanensis esindajatele. Geoloogiliste tõendite põhjal arvatakse, et need saurused hukkusid umbes 120 miljonit aastat tagasi Alam-Kriidi ajastul möllanud tormi tõttu.
Uuring ilmus ajakirjas Science.
