Üksildus levib nagu nakkushaigus
Chicago, Harvardi ja California ülikoolide uurijad on avastanud, et üksildased inimesed kalduvad oma ellusuhtumist levitama ning et aja jooksul triivib ühiskonna äärealadele terve rühm üksildasi, maailmast ära lõigatud inimesi, vahendab The Daily Telegraph.
Uurijad väidavad ka, et enne teatud suhete katkestamist annavad ühiskonna perifeeriasse takerdunud inimesed üksildusetunde edasi oma vähestele allesjäänud sõpradele, kes seejärel samuti üksildaseks muutuvad.
Taoline mehhanism paistab töötavat sellepärast, et üksildastel inimestel on teistega vähem kokkupuuteid ning see iseenesest tekitab teistel inimestel samasuguse tunde.
“Me tuvastasime ebatavalise nakkusmustri, mis suunab üksildaseks jäänud inimesi ühiskondlike võrgustike äärealadele. Perifeeriasse sattunuil on vähem sõpru, kuid ometi sunnib nende üksildus kaotama noid väheseidki sidemeid, mis neile veel jäänud on,” ütleb uurimuse juhtiv autor John Cacioppo Chicago ülikooli psühholoogiateaduskonnast.
„Taolised sarrustavad mõjud tähendavad, et meie ühiskonnalõim võib servadest hargneda nagu heegeldatud kampsuni lahtine lõngaots. Kuna üksildust seostatakse terve hulga vaimsete ja kehaliste haigustega, mis võivad eluiga lühendada, on oluline, et inimesed oskaksid üksildust ära tunda ja aidata üksiklastel oma sotsiaalse rühmaga liituda, enne kui eraklusse kalduv indiviid perifeeriasse taandub.”
Uurimuse raames analüüsiti umbes viie tuhande Massachusettsi osariigi elaniku andmeid. Töörühm koostas katsealuste sõprussuhete kujunemislugu ja hinnanguid oma üksilduse määrale kajastavad graafikud, mis võimaldasid lähedaste sõprade hulga kahanemise kaudu tuvastada üksilduse nakkusliku iseloomu.
Andmed näitasid, et üksildased inimesed “nakatasid” end ümbritsevaid inimesi üksildusse ja need inimesed omakorda sattusid ühiskondlike rühmade äärealadele.
Samuti leidis töörühm, et uurimuses osalenud majanaabrid, kes kogesid üksildustunde kasvu ühel päeval nädalas, tingisid üksilduse määra suurenemise ka oma lähedastest sõpradest naabrite hulgas. Üksildus levis sedamööda, kuidas naabrid üha vähem aega koos veetsid.
Lisaks selgus, et naised, keda üldiselt peetakse emotsionaalsest toetusest rohkem sõltuvaks, teatasid üksildusse “nakatumisest” tõenäolisemalt kui mehed.
Uurijad tõstavad veel esile asjaolu, et üksildaseks jäämise tõenäosust paistavad suurendavat pigem muutused sõpradevõrgustikes kui muutused perekondlikes võrgustikes.
“Meie uurimus näitab ka, et mida üksildasemaks inimesed muutuvad, seda rohkem hakkavad nad teisi umbusaldama, mistõttu kujuneb kinnine ring, mis teeb sõprade leidmise neile aina raskemaks,” lisab Cacioppo.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology.
