Sellenädalane küsimus: miks sageli tundub, et saame liiga vähe palka?

Vastavad: Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlased Triin Roosalu ja Marge Unt

Eestis on inimesi, kelle palk ongi ebaõiglaselt madal. Need on palgavaesed, kes küll käivad tööl, kuid kelle sissetulek ei võimalda toime tulla. Suhtelises vaesuses on Eestis hinnanguliselt pea iga kümnes tööl käiv inimene, selgitavad Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlased Triin Roosalu ja Marge Unt.

Ülejäänute puhul võime küsida, millisel tingimustel tundub palk ebaõiglaselt madal ja kas see tunne on ikka alati ja kõigil?

Kohe pärast palgatõusu tavaliselt ei tundu palk ebaõiglane. Kuid mõne aja pärast selle võlu kaob: uue palgatasemega harjutakse ja kui töö muid meeldivaid kogemusi ei paku, siis tundub peagi, et töötamisega seotud kannatusi antud palgatase tegelikult ei hüvita.

Teatud palgatasemest edasi võib palka töösuhete juures nimetada pigem hügieeni- kui motivatsiooniteguriks. Õieti sõltub see, kas keegi on oma tööga rahul või tuleb tööle meelsasti, mitmetest teguritest – nt mõistlik ülemus, sisukad tööülesanded, arendav ja väljakutseid pakkuv keskkond, toetavad ja inspireerivad kolleegid. Need on motivatsioonitegurid, mille kõrval saab eristada hügieenitegureid: asjaolud, mis peavad korras olema, et ennetada või vähendada rahulolematust. Nende seas on suure osa inimeste jaoks näiteks palk, aga samuti füüsilised töötingimused, ohutus või ohtlikkus ja muud. See nimekiri on inimeseti erinev.

Seega on võimalik, et ka täiesti (ebaõiglaselt) madal palk ja kehv motivatsioonipakett ei tundugi töötajale ebaõiglane, sest teised tööga seotud aspektid on meelepärased, isegi kui ta teab, et palgatase on teistest sama ettevalmistusega inimestest madalam.

Tihti tundub (ebaõiglaselt) madal palk õiglane ka sel juhul, kui töö pole üldse huvitav või väljakutseid pakkuv, kuid töötaja ei usu, et ta leiaks paremate tingimustega töö – kas tulenevalt tööpuudusest, mistõttu tööandjad saavad palgataset madalal hoida; valdkonna keskmisest palgast; konkreetse töötaja varasemast veel ebameeldivamast töökogemusest, sh näiteks varasemast ebaedust või diskrimineerimisest juba värbamisel; või töötajale sisendatud arusaamast, et tema oskused ja teadmised pole piisavad, et palka juurde küsida, kuigi töö tulemused võivad olla head.

Niisiis on siin juba kolm tegurit, mis palgaga rahul olemist mõjutavad: esiteks, töö teised tahud; teiseks, oma palga võrdlemine teistega; kolmandaks, kas usutakse, et mõni muu võimalus on olemas.

Kõige võimsam ebaõigluse tunde tekitaja on oma palga võrdlemine – kas kolleegi, alluva või ülemuse omaga; sektori keskmisega oma maakonnas, Eestis, Soomes või koguni Palo Altos.

Eestis on väiksema sissetulekutega inimestel ebaõigluse tunne kerge tekkima, sest siin on palkade erinevus suur: kõige kõrgema ja kõige madalama sissetulekuga viiendiku sissetulekud erinevad üle viie korra. Lisaks võrreldakse enda palka ja positsiooni Põhjamaadega, kus palkade erinevused oluliselt väiksemad.

Palkade avalikustamine ja selgitamine on seni teadaolevalt parim viis riigi ja organisatsiooni tasandil õiglasemate palkade saavutamiseks.

Tallinna Ülikooli juhtimisel startis 2018. aasta alguses suur palgalõheteemaline teadusprojekt, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel programmi RITA raames.

Saada julgelt ka oma küsimus e-postiaadressile forte@delfi.ee või esita see Forte Facebooki lehel sõnumina.