"Üks küsimus": kuidas tehakse ümmargusi plekk-karpe?

 (5)
Jõulukommid
Ümmargune metallist "karp"Foto: Tanel Meos

Fortes alustab uus igapühapäevane rubriik "Üks küsimus", kus palume spetsialistidel lühidalt selgitada küsimusi, mis meie lugejatel tekivad.

Sellenädalane küsimus: kuidas tehakse ümmargusi plekk-karpe?

Vastab: Meelis Pohlak, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi teadur.

Kuna tooteid, mis mahuvad määratluse „ümmargune plekk-karp“ alla võib olla väga erinevaid, ja neid saab teha väga erinevate meetoditega, siis oleneb vastus mitmetest teguritest:

  • Kes teeb? Kas on tehnoloogilisi piiranguid, nt soovitakse valmistada kindlas firmas olemasoleva tehnoloogiaga, jne.
  • Millist materjali soovitakse kasutada?
  • Milline on soovitav täpsus ja pindade kvaliteet?
  • Milline on konkreetse toote geomeetria?
  • Kui suur on valmistatavate toodete partii?
  • Kui kiiresti soovitakse tooteid saada?
  • Kui palju ollakse valmis selle toote eest maksma?
  • Kas tootel peaks olema peal mingi pinnakate, nt värv, pilt, tekst, tekstuur vmt?

Samuti on oluline mainida, et mitte igast materjalist ei saa teha suvalise kujuga tooteid, st eksisteerib terve hulk piiranguid kujundilisi piiranguid ja need sõltuvad konkreetsest materjalist, geomeetriast ning tehnoloogiast.

Kui soovime teha ainult ühte karpi (millel pole erilisi täpsuse nõudeid) hästi vormitavast lehtmetallist, siis võime kasutada näiteks vormimist odavate tööriistadega (nt alumiinium, puit, plastik). Saame teha kaks vormipoolt ja suruda plekk tooriku nende vahele andes sedasi materjalile soovitud kuju.

Seotud lood:

Samuti saame ümmarguse, st telgsümmeetrilise plekk-karbi teha kasutades koolutamist (i.k. metal spinning), pannes tooriku treipingis pöörlema ning surudes sfäärilise otsaga tööriista puitvormile. See pole küll eriti tootlik ning nõuab kogemust. Sellist protsessi nimetatakse trugimiseks.

Kui räägime suurema partii karpide valmistamisest, siis on enamikul juhtudel parim valik järjestikstantsimine (i.k. progressive stamping), kus ühe tööriistaga antakse tootele soovitav kuju samm-sammult üksteise järel erinevaid operatsioone tehes. Selles protsessis on lehtmaterjal esialgu riba kujul, mis liigub kahe vormipoole vahele, kus talle antakse samm-haaval lõplik kuju.

Oluline on mainida, et ühe löögiga ei saa enamikul juhtudel lõplikku kuju anda, sest materjal ei veni korraga nii palju ja võib mingitest piirkondadest puruneda. Mainitud protsess on kõrge tootlikkusega ning võimaldab valmistada detaile kiirusega > 100 tk/min.

Protsessi negatiivseks küljeks on kalli tööriista ja pressi kasutamise vajadus. Sellise tööriista valmistamine võib võtta mitmeid kuid, ja hind võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse, mistõttu pole seda otstarbekas kasutada väikese partii korral.

Saada julgelt ka oma küsimus e-postiaadressile forte@delfi.ee või esita see Forte Facebooki lehel sõnumina.