Ühistranspordi tulevik: teised unistavad, Korea tegi ära!

OLEV (ingl Online Electric Vehicle) kujutab endast murrangulist tehnoloogiasaavutust, mis annab hoogu täiselektriliste tulevikusõidukite arendamisele rakenduskõlbulike era- ja ühistranspordisüsteemide jaoks.

Pärast kommertskasutuseks kohandatud OLEV-trammide ja süstikbusside arendamist ja käitamist (vastavalt Souli lõbustuspargis ja Korea kõrgema teaduse ja tehnoloogia instituudi KAIST territooriumil) hakkas Lõuna-Korea Gumi linn eile pakkuma kodanikele OLEVi-põhiseid ühistransporditeenuseid.

OLEV-bussid sõidavad linnasisesel 24-kilomeetrisel ringmarsruudil.

Need töötavad 20-kilohertsise sageduse ja 100-kilovatise (136-hobujõulise) võimsusega, 85-protsendise maksimaalse ülekande-kasuteguriga elektrivoolu peal, säilitades 17 sentimeetri kõrgust õhuvahet sõiduki põhja ja teepinna vahel.

Tänu vormitavate magnetvälja-resonantside tehnoloogiale SMFIR (ingl Shaped Magnetic Field Resonance) jõuab elektrivool OLEVini juhtmevabalt.

Tegu on instituudis KAIST (Korea Advanced Institute of Science and Technology) välja töötatud uue tehnoloogiaga, mis võimaldab elektrisõidukitele voolu siirdada liikumise ajal n-ö traadita otse teepinnast.

Elektrit toodavad sõidutee alla paigaldatud elektrikaablite magnetväljad. OLEVi põhja alla on paigaldatud vooluvastuvõtja, mis teisendab need magnetväljad kasutuskõlbulikuks elektrivooluks.

Sõidutee alla viidud toiteribade kogupikkus moodustab üldiselt vaid 5–15 protsenti kogu tee pikkusest, mis tähendab, et kaablite paigaldamiseks oli vaja ümber ehitada vaid mõned teelõigud.

OLEVi aku on väike — kolm korda väiksem kui akud, millega varustatakse tavalisi elektriautosid.

62,5 mG juures jääb sõiduk rahvusvahelise elektromagnetväljade tugevuse standardi inimtervisele ohutuks peetavate näitajate piiresse.

OLEV-busse eristab tavalistest autodest ka sõidutee nutifunktsionaalsus.

Toiteallika juhtimiseks kasutatakse segmendipõhist tehnoloogiat, mis OLEV-bussi möödumisel lülitab teealuse toite sisse, muude sõidukite möödumisel aga välja. See kahandab nii elektromagnetkiirguse määrasid kui elektrikulu.

Praegu suudab SMFIR-tehnoloogia "kiirata" 60-kilohertsist ja 180-kilohertsist elektrivoolu transpordivahenditesse stabiilses, ühtlases tempos.

Kui OLEV-busside projekt aasta lõpus edukaks osutub, kavatseb Gumi linn 2015. aastaks liinidele lisada veel kümme samasugust bussi.