Uued bussid jõuavad Oslo tänavaile 2010. aastal, vahendab AFP.

"Kustpoolt ka ei vaataks, kõik võidavad: kütus on süsiniku-neutraalne, praktiliselt ei reosta keskkonda, tekitab vähem müra ega saa mitte kunagi otsa," selgitab Ole Jakob Johansen, üks uue projektiga seotud Oslo linnaametnikke.

Biokütus ehk jäätmesupi käärimisel tekkinud metaan saadakse Bekkelageti jäätmetöötlusjaamast, mis hoolitseb 250 000 linnakodaniku väljaheidete eest.

"Tualetis käies tekitab keskmine inimene aastas kaheksa liitrit diislikütuse ekvivalenti. Võib jääda mulje, et seda pole just palju, ent kui korrutame selle läbi veerand miljoni inimesega, saame piisavalt energiat, et võimaldada 80 bussil läbida 100 000 kilomeetrit," täpsustab Johansen.

Diisliga võrreldes on biogaas suur roheline samm edasi. Lisaks süsiniku-neutraalsusele (selle tootmine ega tarbimine ei suurenda süsinikdioksiidi hulka atmosfääris) on uuel kütusel muidki häid omadusi: see tekitab 78 protsenti vähem lämmastikoksiidi ja 98 protsenti vähem peeneid osakesi - kaht põhilist hingamisteede haiguste põhjustajat - ning 92 protsenti vähem müra.

Isegi hind on soodne, kiidab Johansen. Liitri diislikütusega ekvivalentse biokütuse tootmine ei maksa rohkem kui kui 0,72 eurot, samal ajal kui diisliliitri tanklahind küündib hetkel üle ühe euro.

"Kütus on küll odavam, kuid uudsete busside hind ja hoolduskulud on suuremad. Kogumaksumus kujuneb umbes 15 protsenti senisest kallimaks," märgib Oslo ühistranspordisüsteemi haldava ettevõtte Ruter töötaja Anna-Merete Andersen.

Erinevalt esimese põlvkonna bioetanoolist, mida aetakse teraviljast ja taimedest, on biometaani täiendavateks eelisteks asjaolud, et see ei mõjuta toiduainete turgu, ei nõua väetamist ega kahanda hinnalisi veeressursse.

Keskkonnakaitsjad on õnnest ogarad. "Oleme seda kaua aega oodanud. See on ülikasulik kliimale ja tõstab linnaelu kvaliteeti", hõiskab keskkonnakaitse-organisatsiooni Bellona aktivist Olaf Brastad.

"Ma ei näe ühtegi võimalikku miinust. Vastupidi, tegu on optimaalse meetodiga taastuvenergia rakendamiseks, mis on alati olemas olnud ning ainult oodanud, et see üles korjataks ja tööle pandaks," lisab ta.

Kui laiendada algatus Oslo teisele jäätmekäitlusjaamale ning lisada toidujäätmetest valmistatud biokütuste potentsiaal, jätkuks kütust kõigile Oslo 350 kuni 400 bussile.

"Kui kogu meie masinapark hakkaks kasutama biometaani, paiskaksime aastas välja umbes 30 000 tonni vähem süsinikdioksiidi," nendib Ruter.

Samasugused biokütuse-bussid vuravad ringi juba mitmes linnas, kaasa arvatud Prantsusmaal Lille'is ja Rootsis Stockholmis; viimases on tänavail 70 biometaani-bussi.

"Projekti algfaasis ilmnesid mõned ootamatused, kuid nüüd on need probleemid lahenduse leidnud ning võime julgelt tunnistada, et meil on kütus, mis töötab hästi," kiidab Stockholmi ühistranspordi-süsteemi biokütuste spetsialist Sara Anderson.

Ning kahtlejaile, kes veel nina kirtustavad, kinnitab Johansen: "Mitte mingit haisu ei ole!"