Ühised esivanemad — oluline tegur partnerivalikul

 (19)
Ühised esivanemad — oluline tegur partnerivalikul
Corbis/Scanpix

Järgmisel korral, kui tabate võõra inimese pilgu ja tajute tugevat külgetõmmet, küsige endalt, kas teie kire põhjuseks võib olla ühine geneetiline sünnipära.

Just sellise intrigeeriva küsimuse esitab Ladina-Ameerika rahvaste hulgas läbi viidud värske teadusuuring, vahendab New Scientist.

San Franciscos tegutseva California ülikooli töörühm Neil Rischi ja Esteban Gonzáles Burchardi juhtimisel kogus mehhiklastest ja puertoriikolastest koosnevates kogukondades DNA-proove ja uuris umbes sada geneetilist märgistust kogu genoomi ulatuses. Nende märgistuste põhjal suutsid uurijad tuvastada iga isiku indiaani, europiidse ja aafrika sünnipära määrad.

Selgus, et näiteks Mehhiko päritolu populatsioonides kalduvad inimesed valima partneriks inimesi, kelle indiaani ja europiidse päritolu määrad on sarnased, samas kui puertoriikolastest paarid olid jagunenud ühiste europiidsete ja aafrika päritolu esivanemate määrade vahekorra põhjal.

Töörühm, kelle uurimus ilmus äsja ajakirjas Genome Biology, koostas ka iga uurimisaluse ühiskondlik-majandusliku profiili, et näha, kas see mõjutab partnerivalikut sünnipäraga võrreldaval määral. Taolised tegurid ei suutnud aga partnerivalikut põhjendada.

Enamgi veel — samasugused jaotused kerkisid esile San Francisco mehhiklaste ja Mehhiko mehhiklaste võrdlemisel, nagu ka nii Puerto Ricos kui New Yorgis elunevate puertoriikolaste juures. Seega võib eeldada, et inimesed on end häälestanud tabama tillukesi erinevusi välimuses, käitumises ja isegi kehalõhnas.

“Minu arust on see väga põnev, et inimesed hindavad oma partnereid, tehes seda tõenäoliselt alateadlikult,” ütleb Burchard.

Kalduvus eelistada geneetiliselt sarnaseid partnereid võib segadusse ajada uurijaid, kes otsivad geene, mis mõjutavad meie tervislikku seisundit segatud sünnipäraga populatsioonides, hoiatab Risch. Seda sellepärast, et geneetilised märgistused, mis paistavad päranduvat koos konkreetse haigusega, võivad tavalisemad olla populatsiooni selles allrühmas, kus vastavat haigust esineb rohkem.

Pole selge, kas samasugused tendentsid ilmnevad ka geneetiliselt vähem varieeruvates populatsioonides, näiteks põhja-eurooplaste hulgas. Küll aga võib sünnipära-põhine partnerivalik olla tähtsaks teguriks Ameerika mustanahaliste seas, kelle geneetiline pärand on väga rikkalik, sisaldades kõikuvas mahus ka Euroopa juuri.

Mitmed ettevõtted pakuvad juba partnerivaliku hõlbustamiseks DNA-teste eeldusel, et me eelistame inimesi, kelle immuunsüsteemi-geenid erinevad meie omadest.

Kas võime eeldada, et tulevikus hakatakse pakkuma DNA-kosjasobitusteenust ühiste esivanemate alusel? Šveitsis Zürichis tegutseva firma GenePartner juht Tamara Brown ütleb, et tema ettevõte ei kavatse lähiajal päritolu-põhist tutvumisteenust pakkuma hakata, ehkki tulevikus pole seegi välistatud.

Uurimuse läbi viinud teadlased suhtuvad ideesse DNA-põhisest kosjakontorist aga skeptiliselt. “Ma eelistan klassikalist meetodit, mis hõlmab juhuslike inimestega tutvumist avalikes joogikohtades,” ütleb töörühma liige Marc Via.