Eksperimenti hakati läbi viima eesmärgiga arvutada välja maailma kõige kleepuvama aine, pigi, viskoossust, mis on osutunud vee viskoossusest vähemalt 230 miljonit korda suuremaks.

Ülikooli füüsikahoone fuajeesse 1927. aastal üles seatud pigikamakast on seni irdunud vaid kaheksa tilka.

Teaduseksperimenti juba 1960. aastatest alates juhatanud professor John Mainstone'i sõnul paistab, et pigitükist on lähemas tulevikus tilkumas üheksas tilk.

(Ülaloleval fotol poseerib Mainstone eksperimendiga aastal 1990.)

"Keegi pole kunagi näinud ühtegi neist tilkadest kukkumas, nii et meil hakkab siin olukord juba üsna närviliseks minema," kommenteeris prof Mainstone.

"Ülejäänud kaheksa tilka langesid ajal, mil keegi parasjagu vaatama ei juhtunud. Viimatise tilga jaoks, mis kukkus aastal 2000, olime üles seadnud veebikaamera, kuid see läks katki. 1988. aastal, mil kukkuma hakkas tollest eelmine tilk, lipsasin korraks välja kohvile ja jäin niimoodi vaatepildist ilma."

Tõsiasi, et pigi — aine, mis on nii rabe, et seda on lihtne haamrilöögiga purustada — käitub nagu vedelik, on eksperimendi juures jätkuvalt kõige üllatavam aspekt, lisas prof Mainstone.

"Seekord oleme pigiproovile suunanud mitu kaamerat, et tilga kukkumise vaatepilt mingil tingimusel jäädvustamata ei jääks.

Aega võtab see küll ainult ühe sekundikümnendiku, aga mina olen juba 78 aastat vana ning järgmist tilka pole oodata veel vähemalt kümme aastat, nii et praegu võib olla mu viimane võimalus seda toimumas näha."

Kiirendatud klipp sellest, kuidas teaduseksperiment vahemikus 28.04.2012 kuni 10.04.2013 välja nägi: