Teadlased ei loonud küll valmis sperme või munarakke, kuid avastus võimaldab teadlastel laboris uurida inimese iduliini rakke, mis varem võimalik polnud. Uurimustulemused avaldati ajakirja Nature veebiversioonis, vahendab Novaator LiveScience’i uudist.

“Kümme kuni viisteist protsenti paaridest on viljatud,” ütleb uurimuse autor Renee Reijo Pera Stanfordi ülikoolist. „Pooltel juhtudel on põhjuseks võimetus teha munarakke või sperme. Selle võimetuse põhjuste uurimine geenidega manipuleerimise kaudu on esiteks ebaeetiline ja teiseks võimatu. Inimeste idurakkude kasvatamine laboris võimaldab meil aga selgusele jõuda, mis nende inimeste juures valesti läinud on.”

“See saavutus avab uue akna varem peidus olnud inimese arengu staadiumisse,” ütleb laste tervise ja inimese arengu instituudi juht Susan B. Shurin. „Idurakkude uurimine laboris võib anda olulist infot seletamatu viljatuse põhjuste kohta ning paljude sünnidefektide ja kromosoomihäirete tekkepõhjuste kohta.”

Teadlased on ammu püüdnud mõista protsessi, mille käigus tüvirakud arenevad sugurakkude eellasteks olevateks iduliini rakkudeks, selgitab Reijo Pera. Seda on aga varem olnud võimatu uurida, sest see toimub nii varases arengujärgus — enne embrüo kahenädalaseks saamist.

Kuigi viljatus selgub alles pärast sugulist küpsemist, arvatakse, et paljude seletamatute viljatusjuhtude põhjused peituvad rakkude arengus väga noores embrüos. Embrüonaalsete idurakkude uurimine võimaldab teadlastel leida viljakuse võimalikud geneetilised põhjused.