Osaliselt tahetakse sellega anda masinale aega üles soojenemiseks, teisalt viitab see otsus aga suurematele probleemidele. Üheksa miljardit dollarit maksnud LHC ehk suur hadronite põrgataja on maailma kalleim füüsikaaparaat, mida on välja töötatud üle 15 aasta. Masin lülitati esmakordselt sisse peaaegu aasta tagasi, kuid elektriühenduste vea tõttu pole siiani ühegi osakese põrgatamiseni jõutud, vahendab Novaator Technology Review uudist.

Ühendused saavad küll parandatud, kuid suuremad probleemid säilivad, mistõttu masin ei saa veel vähemalt lähiaastatel teha oma põhitööd ehk aidata leida vastuseid suurtele küsimustele, näiteks tumeaine olemuse kohta.

LHC ülesandeks on kiirendada osakesi ning tekitada väga suure energiaga kokkupõrkeid, tekitades nii uusi osakesi, mida inimesed varem uurinud pole. Muu hulgas loodetakse tekitada tumeainet, millest koosneb 25 protsenti Universumist, kuid mille olemust teadlased ei tunne. Paraku ei suuda mitmed LHC võimsad magnetid, mis peaksid osakestele suure energiaga kokkupõrgeteks vajaliku kiiruse andma, töötada energiaga, milleks nad algselt loodi ja millel neid testiti.

Magneteid tuleb treenida - suunata neisse üha suurem elektrivool, kuni nad suudavad toime tulla hiiglaslike energiakogustega. Kuna LHC magnetid seisid treenimise ja installeerimise vahepeal mõnda aega niisama, võib nende ettevalmistus olla tühja läinud. Enne selle probleemi aeganõudvat lahendamist ei suuda kiirendi töötada plaanitud  seitsme triljoni elektronvoldi energiatasemel.

Novembris lülitatakse LHC sisse 3,5 triljoni elektronvoldiga, mis mõne aja pärast suurendatakse viie triljonini. 2010. aasta lõpuks plaanitakse jõuda täisvõimsuseni. Ka 3,5 triljoni elektronvoldi juures on LHC siiski võimsam kui võimsaim praegu töötav osakestekiirendi, laboratooriumi Fermilab kiirendi Tevatron, mis tekitab kokkupõrkeid ühe triljoni elektronvoldi juures.